Ajakaja: Tervisest ja mõtlemisest

Eelmisel nädalal oli meedias ainult üks uudis, mis heameelt tegi – et üks eestlane olla jälle vähihaigusest jagusaamisele sammukese lähemale jõudnud. Midagi pole öelda, nutikad mehed need Eestimaa mehed ja teevad väljamaal vägevaid tegusid.

Eestis tehakse ka vägevaid tegusid, pidevalt, aga sellest lehed eriti ei kirjuta. Eesti kontekstis kirjutatakse igasugust jama – mitu päeva oli meedia Savisaare promo täis ja siis oli veel ilmselgelt n-ö kinnimakstud ehk siis halva suhtekorralduse maiguline artikkel Lasnamäe kultuurikeskuse uuest juhist Katrin Siskast. Ja siis ilguti Tallinna linnavalitsuse uue abilinnapea hariduse üle. Ja nii edasi. Ei miskit rõõmustavat ega kaunist.

Ometi oli eelmisel nädalal mitmeid üritusi Tallinnas, millel oli oluliselt sisulisem tähendus Eesti elule kui Savisaare sünnipäev või tema kõrval seisev Batrakova. Siska võimudemonstratsioonidest rääkimata.
Ma tõesti ei saa aru, kuidas eesti meedia mõtleb välja oma prioriteete. Miks paisatakse avalikku ruumi sõnumeid, mille sisuline väärtus on null? Meedia on täis sõnumeid, millel ei ole midagi pistmist Eesti elu paremaks muutmisega ega elukvaliteedi parandamisega. Demokraatia arendamisest rääkimata.

Näiteks, eelmisel nädalal oli Tallinnas üritus, millest oleks pidanud kindlasti üleriigilise meediakajastuse tegema. Sest ettevõtmine oli mõeldud rahva tervise ja heaolu ja eluviiside analüüsiks ja edendamiseks. Tervise arengu instituut koos oma mitmete partneritega Eestist ja välismaalt sai Solarise keskusse kokku umbes 400 eesti tervisearendajat. Räägiti asjast – eesti tervise asjast. Ja valutati südant. Võib-olla kuskil lehenurgas sellest üritusest ka juttu oli, aga silma küll ei hakanud. Seega – meediakanalite prioriteetuudis see ei olnud. Sõnumi väärtustamisest rääkimata.

Sellise olukorra nimi on selektiivsus ja see on paraku Eesti arengule ebatervislik. Hullem kui kõrge vererõhk või kolesterool. Meedia selektiivsus on vaimne häire. Äkki sobiks diagnoosiks, et Eesti meedia põeb autismi? Ollakse endasse ja oma tarkadesse mõtetesse nii süvenenud, et eluni väljaspool leheveerge või telekaekraani kuidagi ei jõuta. Sisulistest asjadest arusaamisest ja mõtlemisest rääkimata.

Print Friendly, PDF & Email