Väetisehinnad ähvardavad tõusuga (3)

Maailma suurim väetisetootja Yara avaldas uue väetisehooaja hinnad, mis on võrreldes möödunud väetisehooaja algusega kohati ligi 50 protsenti kõrgemad.

“See on minu hinnangul üsna räige tõus,” ütles AS-i Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum. “Lootsime, et lämmastikväetiste hind läheb juunis-juulis allapoole, aga juhtus täiesti vastupidi,” lisas ta.

Salum märkis, et põllumehe poolt vaadatuna ei anna miski põhjust sedavõrd ulatuslikuks hinnatõusuks. “Ei ole viljahinnad ega rapsihinnad tõusnud sellisel määral, mis võimaldaks selliseid hindu kehtestada,” tõdes tootejuht. Väetiseäris tõusevad tonni hinnad igas kuus 2–5 eurot, mistõttu sügiseks, kui Eesti põllumehed oma ostud teevad, on hinnad ilmselt oluliselt kõrgemad.

Yara tõstis 1. juulist algavaks uueks väetiseaastaks ammooniumnitraadi hulgimüügihinda 160 eurolt 210 eurole tonn (31%), mis on põllumehele umbes 225 eurot ehk 3520 krooni. Kaltsium-ammooniumnitraadi hulgimüügihind tõuseb 115 eurolt 170 eurole tonn (48%). Nimetatud lämmastikväetised hõlmavad Eesti turul väetiste osakaalust kokku umbes 60 protsenti.

Yara põhjendab hinnatõusu asjaoluga, et vahepeal olid tehased üldse suletud või töötasid osalise võimsusega ning laod on tühjaks saanud. Lisaks on langenud euro väärtus.
Salumi sõnul seisneb Yara kui suurima väetisetootja hinnauudise konkreetne mõju selles, et ka kõik teised väetisetootjad sätivad oma hinna selle järgi. “Oodati Yara sõnumit ja need hinnad tulid jahmatavalt kõrged, tegemist on tootjapoolse diktaadipüüdlusega,” lausus Salum, kelle sõnul on praeguseks juba ka Vene ja Poola tootjad hindu tõstnud.

Salum ei välistanud, et tulenevalt ostjate puudusest võivad Yara väetisehinnad hakata mingil ajal siiski allapoole liikuma. “2009. aasta näitas, et kui tootjad pakuvad mingi hinnataseme välja, aga suured ostjad maailmas ei tule sellega kaasa, siis tootjad tulevad hinnaga alla,” rääkis Salum.

Print Friendly, PDF & Email