Püügikeeld paneb kalurid tahtmatult seadust rikkuma

Püügikeeld paneb kalurid tahtmatult seadust rikkuma

LÄBI: Püük sellise kastmõrraga nagu fotol saab esmaspäevaks läbi, kuid mõrda kalurid veest välja tuua ei jõua.
Foto: Raul Vinni

Esmaspäevast Liivi lahel kehtima hakkav kastmõrrapüügi keeld ei anna rannakaluritele võimalust oma püügivahendeid veest õigeks ajaks välja tuua. Teoreetiliselt ähvardab aga keelu rikkujaid trahv kuni 50 000 krooni.

Juba eelmisel nädalal tuli ministeeriumilt signaal, et lähipäevadel allkirjastab minister Jaanus Tamkivi määruse, millega kastmõrrapüük selleks aastaks keelatakse.

Pole võimalik

Eile Riigi Teatajas avaldatud määruse kohaselt on rannakaluritel aega kastmõrra väljatoomiseks kolm päeva, sest esmaspäevast sellega enam püüda ei tohi. Kaluritel, kellel on näiteks meres viis kastmõrda, pole seda võimalik teha isegi teoreetiliselt, kuna ühe mõrra väljatoomine võtab päevajagu aega. Seega pani minister oma määrusega kalurid sundseisu. Kala püüda ei tohi, aga mõrda välja tuua ei jõua.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Agnes Jürgens ütles Saarte Häälele, et see, et säärane määrus lähipäevadel välja kuulutatakse, oli teada. Tema sõnul oleksid kalurid saanud hakata mõrdasid juba varem välja tooma, et 7. juuniks valmis jõuda. Samas tõdes ka Jürgens, et sellise käitumisega oleksid kalurid endale kahju teinud, sest kala jäänuks ju püüdmata.

Viie kastmõrra omanik Arvi Talk Nasvalt ütles eile õhtupoolikul Saarte Häälele, et ta ei ole jõudnud veel ühtegi mõrda välja tuua ning kahtleb, kas ta seda esmaspäevaks ikka suudab. Seda enam, et eile puhus korralik tuul ning sama lubatakse ka tänaseks ja homseks. Talk lausus, et tema sai teada alles üleeile õhtul, mis päevast keeld kehtima hakkab.

Teoreetiliselt võib seega esmaspäeval juhtuda, et inspektorid teevad kalurile trahvi, kuna kastmõrd on jätkuvalt meres. Mitu Saarte Häälega vestelnud kalandusala inimest arvas, et asjal on siiski ka inimlik mõõde ja küllap inspektor saab asjast aru, kuid samas märgiti, et seaduse järgi inspektor seda endale lubada ei tohiks.

Abipalve jäi vastuseta

Kastmõrraga kalapüügi keeld enne kvoodi täitumist on tegelikult pikemaajalise protsessi tulem. Nimelt püüti eelmisel aastal Liivi lahes räime üle lubatud kvoodi. Ülepüük tekkis sellest, et minister ei saanud püüki lõpetada enne, kui Liivi lahe kvoot täis, ning kui see lõpuks täis sai, kulus määruse koostamisele ja kehtima hakkamisele veel pea kuu aega. Samas käis kalapüük aga agaralt edasi. Seda peamiselt Pärnu lahes, kuna seal on räimevarud suuremad kui Saaremaa külje all.

Nüüd arvestati eelmise aasta ülepüük selle aasta kvoodist maha ja tõmmatigi kastmõrdadega püügile rannakalurite jaoks rist peale. Sel aastal on kvoodi mitteületamine oluline, sest kui selline asi juhtub kaks aastat järjest, vähendab Euroopa Liit lisaks ülepüütud kogusele kvooti veel mahus, mis võrdub 1,5-kordse ülepüügi kogusega.

Enne kui püügikeeld kehtestati, pöördus Saarte Kalanduse juhatuse liige Tiiu Kupp ministri poole kirjaga, milles märkis, et otsus püük lõpetada on Saaremaa rannakalurite, keda niigi vähe on, suhtes ebaaus ja põhjendamatu. Seda peamiselt seetõttu, et ülepüüki tegid mullu pärnakad, kelle püügikohtades on räimevarud suuremad. Teiseks annab saarlaste puhul kastmõrrapüügi keeld hoobi ka tuulehaugipüügile, sest seda kala liigub terve juunikuu. Kupp tõi lisaks veel mitmeid põhjendusi, kuid ministeeriumi kõrvad jäid nendele kurdiks.

Uus seadus ehk aitab

Agnes Jürgens ütles, et riigikogus arutusel olev ja loodetavasti järgmisest aastast kehtima hakkav kalapüügiseaduse muutmise seadus võimaldab jagada Liivi lahele eraldatud rannapüügi räimekvoodi Pärnumaa ja Saaremaa ning vajadusel isegi püsiasustusega väikesaarte vahel.
Kuid selle eelduseks on, et erinevate piirkondade kalurid suudavad omavahel kokku leppida, kui suur osa kogu kvoodist peaks ühele või teisele maakonnale kuuluma.

Tiiu Kupp ütles aga hiljuti Saarte Häälele seadusemuudatuse jutu peale, et järgmisest aastast oletatavasti rakenduv ning hetkel veel ettepaneku vormis olev muudatus ei pruugi ju ilmtingimata läbi minna, ja samas ei tee see olematuks seda, mis toimus eelmisel aastal ja toimub praegu.

Print Friendly, PDF & Email