Meile helistati (9)

Lugesin neljapäevasest Saarte Häälest artiklit linnaliiklusest ja ma olen täiesti nõus proua Leidaga, kes tänavaküsitluses ütles seda, et ta ei julgegi linnas jalgrattaga sõita, sest linnaliikluses autojuhid jalgratturitest üleüldse ei hooli.

Minul on samuti aastate jooksul olnud ikka päris eluohtlikke situatsioone, aga siiamaani ma veel jalgrattast loobunud ei ole. Mul on kahju, et ma ei ole saanud läbi lugeda seda uuringut, millest artiklis juttu oli, ega tea, kelle käest ja mida küsiti. Kui tuleb veel kusagil jutuks kesklinna liiklus, siis palun olge hea, pange ka minu arvamus kirja. Meil on väga palju viisakaid autojuhte, aga on ka selliseid, kes tekitavad pidevalt teistele liiklejatele eluohtlikke olukordi.

Kindlasti on ka palju selliseid juhtumeid, kus jalgratturid ise on hooletud. Eriti paistab see silma noorte uljaspeade puhul. Autojuhte õigustatakse õnnetuse puhul aga sellega, et jalgrattur ei näita suunda ja tekitab muid selliseid probleeme, aga ma tahan siinkohal tõesti autojuhtide südametunnistusele koputada. Elan Roomassaare kandis ja eriti kurvide peal sõidetakse jalgratturist ikka väga lähedalt mööda.

Teisel pool on kõnniteeäär, minna pole kuhugi, hüppa või sõidu pealt maha. Minu arvamus on see, et liiklus võiks linnas olla aeglasem ja autojuhid hoolivamad. Jalgrattur ja jalakäija on liikluses alati nõrgem pool võrreldes autojuhiga. Seda teavad ju ometi kõik.

Toimetusse helistas
Hilja Kitt

Print Friendly, PDF & Email