Häirekeskuse suhtumine pani haige lapse isa nördima (36)

Haige lapse pärast häirekeskusse helistanud ja kiirabi koju kutsunud isa on pahane toru käest visanud päästekorraldajale ning pettunud kogu häirekeskuse ja selle süsteemi ülesehitajate töös. Häirekeskus kinnitas, et päästekorraldaja töös viga ei leitud ja et enne kõne lõpetamist oli lubatud lapsele kiirabi saata.

“Häirekeskuse töötaja katkestas kõne,” ütles 3-aastase poisi isa Tarmo, rääkides nädalavahetusest, mis tema lapse jaoks lõppes pealinna haigla operatsioonilaual.

Tol aprillikuu õhtul olid isa ja poeg kahekesi kodus, kui pojal hakkas halb, ta oksendas ja tõusis palavik. Varem raskeid operatsioone läbi elanud väikemehe olukord halvenes ning isa helistas kiirabisse. Ta palus lapsele kiiresti kiirabi saata, kuigi tunnistab nüüd hiljem, et läks päästekorraldaja esitatud küsimuste peale endast välja.

“Töötaja viskas siis toru hargile ning ma ei kuulnudki, kas mu lapsele saadetakse abi või mitte,” lausus Tarmo. Mehe sõnul helistas häirekeskusse hiljem uuesti tema naabrinaine, kellele öeldi, et kiirabi tuleb.
Sellega ei olnud aga ebameeldivad juhtumid isa jaoks veel lõppenud, sest uksest sisse astunud kiirabibrigaad otsis hoopis 72-aastast naist. Sellepeale ärritus Tarmo uuesti ja läks kiirabibrigaadi töötajaga haige lapse voodi kõrval riidu.

“Ma ei soovi seda inimest enam mitte kunagi oma kodus näha,” kinnitas isa, selgitades, et kiirabitöötaja kohus on last ravida, mitte haige lapse kõrval tema isaga riielda.
Laps toimetati sel õhtul Kuressaare haiglasse ja sealt järgmisel päeval edasi Tallinna, kus talle tehti operatsioon. Arstide sõnul oli väikesel poisil lõhkenud pimesool.

Isa tahab nüüd avalikult küsida, kas on õige, et Pärnus hädakõne vastu võtnud inimesed otsustavad, kas ja millal kiirabi tuleb.
Häirekeskuse pressiesindaja Edvi Freibergi sõnul helistati 10. aprillil kell 21.39. Päästekorraldaja esitas lapse seisundi ja tervise kohta täpsustavaid küsimusi, küsis aadressi ja palus öelda telefoninumbri, millelt isa vajadusel uuesti kätte saab. Päästekorraldaja oli ka öelnud, et kutse on vastu võetud ja kiirabi tuleb.

“Tuginedes helistaja edastatud informatsioonile ja kasutades häirekeskuse meditsiiniteadete menetlemise küsimustikku, määras päästekorraldaja väljakutse prioriteediks B,” ütles Edvi Freiberg.
Väljakutse B-prioriteet tähendab, et abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või siis pärineb väljakutse isikult, kes ei oska abivajaja seisundi kohta anda mingit teavet.

Freiberg ei tahtnud kommenteerida päästekorraldaja ja helistaja vahel puhkenud tüli, kuid kinnitas salvestise ülekuulamise järel, et päästekorraldaja töös viga ei leitud.
Häirekeskuse teatel anti kiirabile väljasõidukorraldus kell 21.47. Kiirabi sõitis välja kell 21.50 ja jõudis häirekeskuse andmetel kohale 21.54. Tarmo hinnangul võttis kiirabi saabumine aega mõnevõrra kauem.

Isa Tarmo seab kahtluse alla kogu sisejulgeoleku tugevuse, sest kuidas saab nii olla, et haigele inimesele saadetakse arst vaid siis, kui telefoni vastuvõtja seda oluliseks peab. “Diagnoosi, mida ei julge alati panna isegi arstid, paneb neiu Pärnus läbi telefoni,” on isa täiesti nördinud, kuid ei ole vihane mitte päästekorraldaja, vaid juhtide peale.

“Ma ei taha, et keegi kunagi peab midagi sellist üle elama,” ohkas Tarmo, lisades, et on rahul, kui tema poolt avalikuks toodud juhtumi tõttu läheb midagigi selles süsteemis paremaks.


NB!

Häirekeskus palub hädaabinumbrile 112 helistades öelda põhiline põhjus, mis sundis teid helistama. Sellest infost lähtudes alustavad päästekorraldajad täiendavate küsimuste esitamist abivajaja seisundi täpsustamiseks. Häirekeskus ootab helistajatelt koostöövalmidust küsimustele vastamisel, ainult nii on võimalik kiiresti välja selgitada abivajadus ja vajadusel saata välja abi.

Allikas: Häirekeskus

Print Friendly, PDF & Email