Sada päeva Muhu muuseumis (3)

Sada päeva Muhu muuseumis

 

Jah, nii see ongi, 11. mail sai mul 100 päeva täis. Hea traditsiooni kohaselt antakse see aeg uues ametis sisse elamiseks ja sel ajal kriitikat ei tehta. Mõtlesin sel puhul teha intervjuu iseendaga. Nii on ju kõige lihtsam: ise küsin, ise vastan. Iseendaga on mõnikord päris tore juttu ajada.

Esimene küsimus: kuidas tundub?

Töö ongi just nii huvitav, kui ma arvasin, ja huvitavam veel. Kolleege-töötajaid ei ole palju, kuid selle eest on nad oma ala asjatundjad, mõtlevad inimesed, kelle jaoks on kõik, mis Muhumaaga seondub, tähtis ja talletamist väärt. Eriti tänulik olen kolleegidele Saaremaa muuseumist, kes alati leiavad aega minu mure ära kuulamiseks ega jäta mind heast nõust ilma.
Muuseumil on palju sõpru ja toetajaid kohapeal, kelle nõu on alati asjakohane ja edasiviiv, naabrite üle ei kurda – koostöövalmis ja mõnusad inimesed. Suhtleme vabalt kõigiga, kes seda soovivad.

Teine küsimus: mis tehtud?

1. Korrastasime ja süstematiseerisime muuseumi käsiraamatute kogu.
2. Turistide paremaks teenindamiseks paigutasime muuseumihoonetele eesti- ja ingliskeelsed sildid. Alustasime sama tööd ka museaalide märgistamisel hoonetes.
3. Võtsime kasutusele uued muuseumiplaanid (kaheksas keeles), mis teevad turistile liikumise muuseumi territooriumil lihtsamaks ja selgemaks.

4. Korraldasime rahvakalendri tähtpäevade (vastlapäev, kevadpühad, karjalaskepäev, jüripäev) puhul üritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Muuseumitöötajad on viinud läbi üritusi rohkem kui 80 lapsele.
5. Muuseumitundides – etnograafiline Muhu pulm ja sellele toetuv kaasaegne pulm – on osalenud üle 200 noore vanuses 14–21. Käsitöötunnid on toimunud kahel korral: üks kord õpilastele, teine kord maakonna käsitööõpetajatele. Lastele ja noortele on oluline, et nad saavad ka ise tegutseda. Muuseumitunnid on väärtus omaette.

6. Korraldasime 6 suuremat üritust, kus on osalenud üle 300 inimese.
7. Alustasime mälestuste kogumist Juhan Smuulist. Esimesed tööd on juba laekunud.
8. Juhan Smuuli kakskeelse (soome-eesti) luulekogu väljaandmiseks alustasime annetuste kogumist. Paari nädalaga on laekunud üle tuhande krooni, mis pole küll palju, kuid abiks ikka. Luulekogu materjal on kirjastusele edastatud.

9. Oleme üles pannud neli näitust, neist kaks avati 15. mail, muuseumiööl. Esimene uus näitus, mis on üleval koolimajas, kannab nime “Kartul – meie teine leib” ja teine on kaladest ja kalapüügiriistade parandamisest. See näitus on eriline veel selle poolest, et esmakordselt on näituseruumina kasutusele võetud Tooma kelder. Kohe on tulemas Meeli Krammi käsitööde näitus, mis avatakse 1. juunil Väljal. Viimastel aastatel muuseumi käsitööpoena kasutatud ruumid jäävad sel suvel tühjaks, kuid kavatseme seal hakata tutvustama Muhu külade ajalugu vanade fotode abil.

10. Külastatavuse üle ei saa kurta, sest numbrid näitavad, et omatulu oleme teeninud selle aasta esimese nelja kuuga peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
11. Paranenud on muuseumitöötajate töötingimused ja iga töötaja saab segamatult tegeleda oma põhitööga.

Kolmas küsimus: mis edasi?

Ikka hoogsalt, tegusalt ja heameelega. Ootame palju turiste, eelregistreerimine on olnud päris rõõmustav. Teeme koostööd Saaremaa Rahvateatriga ja näiteringidega, et meelitada siia teatrirahvast.
Jüri Tuuliku “Abruka aasimised” esietendub 6. juunil, algusega kell 12. Kolme tunni jooksul mängitakse neljas erinevas kohas, teatrisõber saab ühest kohast teise liikudes muuseumiekskursiooni ja etenduse lõpus pakutakse kõigile tanguputru Muhu moodi. Juunis mängitakse neli korda, juulis kolm korda ja viimased etendused on augustis.

Tooma talu õue peal saab suvel rohkemgi näitemängu näha, kaks juunikuu neljapäevaõhtut sisustavad näiteringid: orissaarlased mängivad Aadu Hindi “Mis juhtus Kihnu Jõnniga, kui “Manni” peal oli kotermann?” ja Tornimäe näitering “Võsavendi”.
Igasse kuusse mahub ka üks suvesimman, kus lisaks muhu kaunitele rahvatantsutüdrukutele, lastele ja noorikutele osaleb ka külalistantsijaid ja pillimehi.

Sajanda päeva õhtul mõtlesin:

• Kiirustades muuseumi talgupäevale sain kiiruse ületamise eest trahvi, esimest korda elus, nüüd kuulun ka nende 55,6% Eesti kodaniku hulka, keda on karistatud.
• Vastusõitnud auto ratta alt paiskunud kivi lõhkus väinatammil minu auto esiklaasi, kunagi varem pole seda juhtunud.
• Ühel õhtul auto järsku enam ei käivitunud. Seisan Väljal, ei edasi ega tagasi. Tõeline traagika, eriti kui tead, et ilma autota pole võimalik ka tööd teha.

• Ärritunud meesterahvas sõimas mind läbi telefoni 20 minutit (ennast tutvustamata). Nimetas mind padukommunistiks ja soovitas minna elama Kuubale või Koreasse – seda kõike seetõttu, et julgesin seista Tooma Juhani mälestuse eest.

Aga mina olen ikka rõõmus! Ammutan jõudu Koguva kaunist kevadest, iidsetest sammaldunud kiviaedadest, lindude laulust ja heatahtlikest inimestest. Hullu pole ühti!
Head sõbrad! Tulge Koguvale ja te ei kahetse! Muuseum on avatud kõik nädalapäevad kella 9-st kuni 18-ni.

Print Friendly, PDF & Email