Turism vajab koostööd igal tasandil (14)

Turism vajab koostööd igal tasandil

SAARE MAAKONNA TEENETEPLAAT ETTEVÕTJALE: Maavanem Toomas Kasemaalt teeneteplaati vastu võttes rõhutas Prits Liblik, et me kõik peame tegema koostööd Saare maakonna arendamise nimel.
Foto: Peeter Kukk

Turism on üks majandusharudest, kus saarlastel tööpõldu veel jagub. Saaremaa on jätkuvalt atraktiivne, siia soovitakse puhkama tulla. Kui parvlaevaga Virtsust Kuivastusse sõita, kuuleb reisijatesalongis paljusid maailma keeli. Saaremaa suurima spaateenuste pakkuja Saaremaa Spa Hotels’i turuosa oli eelmisel aastal ajakirja Baltic Guide andmetel 86%. Eelmisel nädalal külastas Saarte Hääl firma nõukogu esimeest Prits Liblikut ja uuris, mida arvab kogenud ettevõtja meie turismimajanduses toimuvast ja kuidas firmal endal praegustel rasketel aegadel läinud on.

Juba meie jutuajamise alguses pani Prits Liblik lauale paberi, kus oli tsiteeritud A. H. Tammsaare sõnu, mis ta ütles 1920. aastal väljaandele Vaba Maa: “Iga heebrealane loeb oma õnneks elus kordki Jeruusalemmas käia, muhameedlane Meka-Kaaba läheduses palvetada, eestlane aga (kui ta elab anno domini 1920) – Kuressaares mudavanne võtta.”

Kas mudavannid annavad ka praegu firmale mingi eelise?
Mudaravi osakaal on meil üsna suur. Ravimuda ja mineraalvesi on meil kohalikud, sest kindlasti peame me oma tegevuses tuginema Saaremaa omapärale. On teatud liiki lisateenuseid, mida tuleb pakkuda kas nulli või väikese miinusega, aga kogu paketis toob see raha tagasi. Meie üks eeliseid teiste spaadega võrreldes ongi see, et meil on olemas ravilitsents, me oleme ka raviasutus. Palgal on arstid ja muu meditsiinipersonal. Kuigi ajad on rasked, inimene oma tervist siiski veel väärtustab.

Kas spaad vajaksid mingeid tärne à la hotellid?
Kuigi hotellidel on tärnid, pole spaadel mingeid järke. Üks mees tegi endale kaheksa majutuskohta, pani puutünni veega nurka ja reklaamis, et tal on spaa. Siit edasi võib üles lugeda kõiki erinevaid teenusepakkujaid kuni tippudeni välja – see on riigi tegemata töö, et ei ole klassifitseeritud. Kindlasti oleks vaja see töö ära teha.

Millised tärnid on Saaremaa Spa Hotels’i hotellidel?
Saaremaa Spa Hotels’il on võimalik majutada 615 klienti. On kolm eraldi hotelli, kõik erinevate teenuseliikidega ja hinnaklassiga. Tärne on Saaremaa Valsil kaks, Meril kolm ja Rüütlil neli. Kliendil on valida oma võimaluste ja vajaduste järgi, mis talle sobib.

Kuidas praegusel ajal läheb?
Suvi on käes, Saaremaa on ja jääb turistide huviobjektiks. Aga meid mõjutavad tuhapilved, jamad lennukitega, hinnaklassid ja muidugi masu. Nii hästi ei lähe enam mitte ühel elualal kui mõned aastad tagasi ja me peame otsima uusi eeliseid, et püsima jääda. Ma ütlen täna täitsa julgesti, et saarlastest klientide arv on viimasel ajal kasvanud ja püsima jäänud. Just päevapakettide osakaal näitab kasvu.

Millistest maailma paikadest kliendid tulevad?
Turistide ligimeelitamiseks oleme otsinud partnereid ka välismaalt. Paljud on näinud busse, millel logo “Saaremaa Spa Hotels Finlandia”. Firma, mille bussidel me seda märki kasutada võimaldame, asub Kuo-pio linnas ja toob meile Soome turiste. Otsisime ka Lätist partnerit ja nüüd on juba Riias “Saaremaa Spa Hotels Latvija”. Nemad suhtlevad ka Venemaaga. Samas on mul siin kohapeal tööl oma soomlane ja oma lätlane.

Kui rääkida neist maadest, kes on meid viimasel ajal avastanud, siis viitan Jaapanile. Mul on päris kindlaid andmeid, et Aasias võidame me tuntust järjest juurde. Palju käiakse Kesk-Euroopast, näiteks Saksamaalt, Rootsi ja Soome on juba pikka aega meie koostööpartnerid olnud, Läti külalisi tuleb kohe hulgi juurde.

Venelased on meil hoolega käima hakanud, see on hea märk. Kas see poliitikutele meeldib või mitte, täna on parim klient vene turist. Seda väidavad kõik hotellid ja poeketid meilt kuni Araabia Ühendemiraatideni välja. Olgu tegemist millise kliendirühmaga tahes, sa pead tunnetama, mida talle pakkuda. Siis tullakse uuesti ja võetakse sõbrad-tuttavad ka kaasa.

Mis teid kui turismiettevõtjat häirib?
Aeg-ajalt on mul tunne, et riik ise tekitab olukorra, et turist mitte kuidagi Saaremaale tulla ei tahaks. Toon näite majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud laevapiletite hindade kohta. Hiljuti olin kantsler Marika Priske juures ja nõudsin seletust, miks turismibussi ülevedu maksab 880 kr (võrdluseks: liinibussil 165 kr). Iga reisija pealt lisandub veel 35 krooni.

Edasi-tagasi reis maksab suure bussitäie turistide toomisel-viimisel üle 5000 krooni. Mis peaks firmat sundima oma kliente meile tooma, ta viib need Pärnusse, sest ka seal on tasemel spaad ja liivane mererand. Kus on selliste hindade kehtestajate mõistus? Maavanem on alates 2007. aastast sellele asjaolule ministeeriumi tähelepanu juhtinud, aga kõik tühja. Selle n-ö dotatsiooni korjab riik piletimüügiga turisti taskust kokku ja kiitleb siis, kui palju laevafirma dotatsiooni saab.

Olete ka poliitikutelt abi otsinud?
Poliitikud saavad hästi aru, milline on meie majandus, turism, meie kõigi raha ja töökohad. Näevad ka seda, kuidas see raha mujale läheb. Saaremaa on tõesti hea turismikoht, et meil sellise hinnaklassiga ikka veel nii palju turiste käib. Meie saadikutest on mõni juba läbi kolme riigikogu koosseisu rääkinud saarte seadusest, aga kus see on? Tulevad uued valimised ja uued kandidaadid ja siis tuleb uus jutt saarte seadusest. Mingu sõitku korraks Turu saarestikku ja siis nad näevad, mida kohapeal tähendab saarte seadus.

Kui palju mõjutab teenuste osutamist laeva- ja lennutranspordi korraldus? 
Meie lennutransport on, nagu ta on. Lennuilm, aga lennuk on rikkis. Vaatan kodus taevasse, taevaalune lennukijutte täis. Helistan tuttavatele Tallinna – meil ilus ilm, kuidas teil? Vastus: meil ka päike. Küsin lennuväljalt, sealt öeldakse, et udu pärast Saaremaale ei lenda. Inimestele valetatakse otse näkku. Kord pole navigatsiooniseadmeid, edasi olid lendurid haiged ja kõige lõpuks tuli välja, et lendurid olid hoopis ära koondatud.
See on nii suur probleem, mitte keegi ei julge enam kindel olla, et ta saab samal päeval Tallinnast edasi.

Edasi riigi käitumine sadamatega. Laevakompanii toob liinile uued kaasaegsed laevad, mille vint keerab sadama põhja segamini. Vastutada ei taha selle jama eest mitte keegi, hoopis laevaomanik on süüdi, et ta laeval vint on. No andke andeks, igasugune laev peab sadamasse saama, sadam on vaja teha selline, et silduvale laevale vastu peab. Süüdistamise asemel peaksime kõik koos mõtlema, mis meile ikka oluline on.

Spaaturistist saavad kasu ju veel teisedki ettevõtjad.
Esimene asi on turistil jõuda punktist A punkti B. Minu kliendid annavad teenistust transpordifirmadele, kaubandusele, osa teenuseid ostame haiglast, edasi tulevad autorentijad, juuksurid-kosmeetikud, rääkimata nendest, kelle tööks on liha, piim, kala, pagaritooted, juurviljad. Kindlasti on neid veel.

Mida teie klient Saaremaalt veel soovib?
Kliente on vähemaks jäänud, majanduses on oma probleemid. Et püsida, pead kliendile jätma hea mulje. Talle tuleb anda lihtsaid rahvustoite, soomlase jaoks on meie parim toit näiteks pekikaste. Lihtsaid maatoite pakub Lümanda söögimaja, metsseapraadi saab Kaali trahterist. Ja hinnad on normaalsed. Seda tahab turist, loodus on meile aga juba looja poolt antud.

Print Friendly, PDF & Email