Brändi osas enam valikuid ei ole (27)

Saaremaa brändi loomine on lõpusirgel, kuid siiski on lahtiseid otsi veel palju ning ikka ja jälle tekib uusi diskussioone. Märgi loomise protsessi ühed eestvedajad, Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Merit-Rin Arro ja Erika Thalheim Saaremaa omavalitsuste liidust räägivad märgist ning selle loomisest ja võimalikust tulevikust.

Kui kaugel protsess praegusel hetkel on?
M.-R. A.: Meil on projekti pikkuseks määratud kaks aastat. Selle aja jooksul bränd ka valmib. Praeguseks on valmis saanud strateegia, visuaali identiteet ja valmimisel on brändi manuaal (käsiraamat – toim), mida siis täiendatakse.

Miks peab brändil olema manuaal?
M.-R. A.: See manuaal on selleks, et tulenevalt brändi struktuurist ära määrata, kuidas me mingisuguses kommunikatsioonikanalis ja millist märki kasutame. Ja kuidas oleks inimesel seda kõige otstarbekam teha.

Kas seda märki võivad kasutada kõik saarlased ja siinsed ettevõtted või peab selleks kelleltki luba küsima?
M.-R. A.: See oleks jah meie soov, et märk leiaks võimalikult laialdast kasutamist. Iseasi on see, kuidas seda reguleerida, et kes võib seda kasutada. Küllap saab seda lahendada ka erinevate lepingutega.

Päris vabalt seda siis igale poole panna ei või?
M.-R. A.: Kes tahab märki kasutada, peaks endas kandma ka neid väärtusi, mida loodud Saaremaa bränd praegu endas kannab.

Miks on seda brändi hoitud saarlaste eest pigem peidus ja saladuses, miks ei ole küsitud näiteks maal elavate Mihkli ja Maali arvamust?
M.-R. A.: Selle projekti tellija on MTÜ TAK ja see n-ö meetod, kuidas brändi ja strateegiat välja töötada, sai paika pandud lähteülesandes. Praeguseks ongi nii olnud, et see on toimunud avatud töörühmas, kuhu on kutsutud erinevaid sidusrühmasid ettevõtlusest laiemalt, mitte ainult kitsalt turismiettevõtlusest, ka kolmandast sektorist ja avalikust sektorist. Seega meie leiame, et see spekter, kes on esindatud, on olnud ikkagi väga laiahaardeline. Alati on ka küsimus, et kuidas defineerida sõna “rahvas”. Minu meelest on seal poolsada inimest kindlasti olnud.

Kas te saarlastena olete veendunud, et see on hea variant?
M.-R. A.: Tegelikkuses see logo on ju edasiviiva suunaga ja temas on sellist muretut elegantsi ja elurõõmu. Viitab sihikindlale liikumisele, vastupidavusele, sitkusele. Minu meelest on päris oluline, et see on selline sümbolitest koosnev märk. Näiteks võib leida kolmjala, mis viitab Kaali meteoriidi langemisele. Ta ei pane paika sellist konkreetset maamärki, kui me oleks näiteks linnuse pannud, siis oleks ta olnud selgelt Saaremaa märk. Aga praegusel kujul saab ta esindada kogu maakonda.

Kuidas saab seda märki kasutada näiteks käsitöö tegija?
M.-R. A.: Tegelikult me oleme proovinud erinevaid lahendusi ja pean ütlema, et sellest saab väga edukalt põletusmärgi teha. Seda me rääkisime ka ettevõtjate liidus, seal toodi välja, et see ei ole probleem vähendada ja oma tootele panna. Sealt saime me sellise positiivse noodi.

Järelikult märk jääb sellisel kujul. Täiesti uut märki ei tule?
M.-R. A.: Sellisel kujul, nagu on, ta jääb.
E. T.: Selle joonise või visuaali me võtame vastu nii ehk naa, sest raha on kulutatud. Selline ta tuli. Siis on meil järgmine etapp ehitada või juurutada, kuidas seda kasutusse võtta.

Kas 100 000 krooni (viimane kolmandik summast – toim) makstakse veel ära?
E. T: Praegu ei saa öelda seda.

Kas bränd peab toetuma teaduslikule alusele või sellele, et ta meeldib inimestele?
M.-R. A.: No siin tuleb jällegi mängu nüüd see meeldivus, et üks asi ei saa kunagi meeldida kõigile. Praeguse märgi juures, mis me oleme teinud, me oleme saanud n-ö kinnituse mitmetelt sidusrühmadelt ja positiivset fooni leidnud nendelt tutvustustelt, et see on hea märk.

Mis te Ö-tähest arvate?
M.-R. A.: Ma arvan, et maitseid on väga erinevaid. Ja iga brändi loomine on looming. Ma arvan, et brändi loomisel ei ole mõtet küsida iga inimese arvamust, bränd peab toetuma nendele faktidele, mis tõestavad, et see on õige.

Aga teie kui kodaniku arvamus? Kas see “Ö” märk oleks edasi arendatav?
E. T.: Kui ma vaatan seda Ö-tähte, siis me võime siin kodus öelda, et oi see on tubli, aga mis me selle Ö-ga Ameerikas peale hakkame?

Kas brändi loojad on võtnud arvesse kõiki arvamusi?
M.-R. A.: Nad teevad seda siiani. Nad ei ole öelnud, et siin meie töö lõpeb, et minge oma teed. Nad on samamoodi vastu tulnud, nad tegid küsitluse, mida me palusime. Samuti on tehtud töökoosolekuid aina rohkem ja rohkem. Arvamusi on erinevaid ja ma ei arva, et me peaksime ignoreerima nende inimeste arvamust, kes ütlevad, et neile meeldib see märk. See oleks ebaõiglane, kui nemad on vähem väärtuslikud oma otsustes.

Kuidas kommenteerite Saaremaa ja väikesaarte nimede teemat, mis on suure protestikirjana ka internetis liikvel?
M.-R. A.: Mina ei tea, kes neid nimesid sinna paneb ja kui usaldusväärne see on.
Me tegime intervjuusid reisikorraldajatega, et mis neile assotsieerub sõnaga “Saaremaa”, ja kui inimesed ütlesid, et Pädaste mõis, siis ei saa ju öelda üks ühele, et Saaremaa on ainult Saaremaa.
Kui minna välisturule, oleme me väga tugev bränd Saaremaa nime all. Loomulikult me esindame ka Muhumaad ja jagame ka nende materjale. See ei ole mitte mingisugune probleem olnud meile. Ja ka nemad on alati teretulnud olnud, et kiiluvees kaasa sõita.

Mille põhjal tehakse kahe aasta pärast järeldus, kas see bränd on läbi kukkunud või mitte?
M.-R. A.: No ma arvan, et selle kasutatavuse põhjal.
E. T.: No reaalselt me ei hakka kahte aastat venitama. Ega vastuvõtmise tingimus ei ole, et me hakkame mingite mõõdikutega mõõtma, et kuidas läheb.

Aga kui kahe aasta pärast ei taha keegi seda kasutada?
M.-R. A.: Kui kellelgi on tahtmist ja raha, millega teha, siis alati võivad inimesed millegi uuega tulla. Meil ongi maailm nii kiiresti muutuv, vaadake meie tehnoloogia siiret, meie maailm muutub nii kiiresti, et me ei saagi kõike ette ennustada.
E. T.: Võib-olla see märk läheb läbi, ja mida rohkem keegi kusagil võtab ja hakkab joonistama ja leiab võimaluse ajakirjanduses uhkelt levitada, et ärge võtke seda märki, võtke teine märk, Saaremaal on meil kaks juhtivat turismiorganisatsiooni, siis on veel mingeid asju paar, kõike on meil kaks, nüüd teeme veel kaks brändimärki ka – kas siis oleks täiuslik?
Küsis Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email