Politseinik pole mingi hull loom, kes aina käib ja trahvib (8)

Politseinik pole mingi hull loom, kes aina käib ja trahvib

VESTLUSRING: Audla poe ees räägitakse pätitegemisest, valitsusest, suitsetamisest ja kalapüügist. Aga iga mees peab piiri teadma.
Foto: Raul Vinni

Need, kes arvavad, et politseiniku tööpäev on täis karme olukordi ja lõpeb tõsise survepesuga, kus küüritakse maha veri, higi ja pisarad, peavad oma meelt lahutama ameerika märulifilme vaadates. Politseiniku tööpäev võib olla ka kontorilaua tagune paberitöö või päevane ringkäik elus eneses.

Ida-Saaremaa politseikeskuse Orissaare konstaablipunktis istub teisipäeva hommikul laua taga ülemkonstaabel Ardo Vahter ja loeb… liikluseeskirja. Täpsemalt seda osa, kus räägitakse reguleerija märguandest. Kell 10 peab mees seisma Valjala kooli kolmanda klassi ees, kes hakkab üsna pea tegema jalgrattajuhiloa eksamit.

“Neil oli seal nende märguannetega segadus,” viitab Vahter, et teda kutsuti lastele asja üle selgitama. Samas tunnistab mees tagasihoidlikult, et ei tea, kas lastele olekski vaja ilmtingimata neid märguandeid õpetada. Pakun, et ikka läheb vaja ja lõunamaades on need ju päris tavalised. “Tantsivad seal nagu baleriinid,” on Vahter minuga päri ja ütleb muigamisi, et tegelikult pole jalgrattaeksam mingi naljaasi. Kui politseinikele tehti jalgrattalubade alast koolitust, siis teste lahendades oleks päris mitu politseinikku esimese hooga läbi põrunud.

Teisipäevane päev on Ardo Vahterile ringisõitmise päev. Kolmapäev aga jällegi kontorilaua päev.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email