“Hüvasti, Charlie!” annab tõsise nostalgialaksu (3)

“Hüvasti, Charlie!” annab tõsise nostalgialaksu

NOSTALGILINE VÄLJAPANEK: Ivo Linna leidis näituselt “Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas” tuttavaid asju. “Täitsa lõpp!” oli laulja keeletu.
Foto: Rita Loel

Eile pärastlõunal avati Auriga kaubanduskeskuses näitus, mis annab ülevaate kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas. Näitusele on nime andnud Berliini müüri tuntuim kontrollpunkt Charlie ning kokku näidatakse seda kümnes Eesti linnas.

Kuressaare näitusel ajakohasteks meenutusteks sõna saanud Ivo Linna mäletab hästi 20 aasta taguseid sündmusi.
“Kui me 1988. aasta veebruaris “Mingem üles mägedele” laulu lindistasime, ütlesid raadiomajas helimehed, et küll kong teile varsti järele tuleb.

Aga ei tulnud ning ega enam toona KGB-d kartnud ka,” rääkis Linna näituse avamisel ning meenutas ka seda, kui nad 1988. aastal enne Austraaliasse sõitu käisid parteimajas, kus “üks mees” neile sõnu peale luges, et ei mingit poliitikat, mingeid lippe ega loosungeid, kuid tegelikkuses oli kõik vastupidi – Austraalia eestlased ootasid kodueestlasi plakatiga “Venelased Eestist välja!”.

Kindlasti on tookordsetest tormiliselt arenenud sündmustest kõigil oma mälestused, kuid Kuressaarest on Linnal meeles Viktor Kingissepa kuju äraviimine ning Vabadussõja samba jupphaaval tagasitulek. “See oli võimas!” mäletab ta.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõuniku Erkki Bahovski küsimusele, kas Linna toona arvas, et Eestist just selline maa saab, nagu see saanud on (ehk kas me sellist Eestit tahtsime?), vastas Linna, et ega 20 aastat tagasi ei osanud keegi arvata, mida oodata.

“Võib-olla me lootsime, et Soome saab lihtsamalt ning võib-olla saab ka Rootsi viisa,” ütles ta, lisades, et ega tegelikult ju Eesti elul midagi viga ole, sest “viriseda võib ju ka selle üle, miks ainult 30 sorti leiba on, mis valik see on”.
Lisaks Eesti sündmustele on välja toodud sündmused nii pildis kui ka sõnas mujal Euroopas, ajaloosündmuste vahetumaks mõistmiseks räägivad kaasa aastate 1987–1991 murrangutes olulist rolli mänginud persoonid.

Muide, nostalgiline vana Moskvitš on ka kohal.
Näitus, mille on koostanud Eesti ajaloomuuseum ja mis rändab mööda riiki Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo toel, jääb saarlastele vaadata 6. juulini.

Print Friendly, PDF & Email