Lugeja kiri: Kes päästaks usuhullude käest? (18)

Mina ei oska enam kuhugi pöörduda, et pääseda nende käest, kes käivad mööda peresid ja püüavad oma usku kaela määrida. Elan väga üksikus kohas, ka bussipeatus on kaugel. Mulle tundub väga kahtlane, kui täiesti võõrad inimesed siia tee leiavad.

Usklikud inimesed pidagu oma palve- või piiblitunde kirikutes, oma kodudes või sõprade juures, meie riigis on usuvabadus tagatud. Usuvabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib mistahes uksest sisse astuda ja teistele oma usku kuulutama hakata. Mulle ei meeldi ka see, kui keegi tuleb väravast sisse ja soovib mulle piiblit ette lugema hakata. Küllap loen ise, mida tahan. 

Viimane kord olin õnneks õues, vastasel juhul oleks nad päris tuppa tulnud ja seal oleks nendest juba raskem lahti saada olnud. Kenad noored naised olid, soovitasin neile usukuulutamise asemel endale mõni kasulikum tööots vaadata.
Vene ajal aeti inimesi parteisse, aga ka siis oldi viisakamad, ükski partorg ei ole minule küll koju tulnud, et oma tahtmisi peale sundida.

Kauni Pagil

Print Friendly, PDF & Email