Kingitusi jagus hobuserauast lennukidetailideni

Kingitusi jagus hobuserauast lennukidetailideni

EKSPONAATE, KINGITUSI LÄHEDALT JA KAUGELT: Tõnu Veldre (vasakul) vastu võtmas õnnitlusi Eesti muinsuskaitse seltsi aseesimehelt Helle Solnaskilt. Pildil veel lindi läbi lõiganud Bruno Pao ja muuseumile tükikese Vene hävituslennukist annetanud Arvi Truu.
Foto: Aare Laine

Viis ja pool aastat tagasi koos harrastusornitoloog Mati Martinsoniga Sääre ajalootoa rajanud ja nüüd siis endisesse piirivalvekordonisse sõjamuuseumi asutanud Saaremaa muinsuskaitse seltsi esimees Tõnu Veldre võttis Sõrve militaarmuuseumi avamisel külalistelt vastu hulgaliselt annetusi, mis vastavatud ekspositsiooni kenasti sobivad.

Laupäeva pärastlõunal palus Saaremaa muinsuskaitse seltsi esimees Tõnu Veldre muuseumi avamisel linti läbi lõikama teada-tuntud ajaloolase Bruno Pao, kes on initsiatiivikaid nooremaid muinsuskaitse seltsi tegelasi uue ekspositsiooni rajamisel aidanud nii nõu kui ka jõuga.
Militaarmuuseumi juhi arvates on neil eksponaate koguni 750–1000 piires. “Suures paksus raamatus on neid kirjas 500. Viimasel ajal oleme asju kõvasti juurde saanud. Loodame augustikuuks kõik ilusasti arvele võtta,” ütles Tõnu Veldre.

Avamisepäeval tegid talgulised Saaremaa merekultuuri seltsist ja muinsuskaitse seltsist kogu kompleksi korrastamisel ära suure töö. Kuigi võib arvata, et kunagises N. Liidu ja hilisemas Eesti piirivalvurite elamis- ja tegutsemispaigas midagi eriskummalist leida pole, kummutasid talgulised selle väite. “Värava kõrvalt tuli välja Teise maailmasõja aegse Saksa iseliikuva suurtüki mürsukest. Väiksemaid asju, mis riisumisega kokku kraabiti, ei jõua kokku lugedagi,” märkis Veldre.

Külalisedki ei olnud kitsid kingitusi jagama. Eesti muinsuskaitse seltsi aseesimees Helle Solnask kinkis muuseumile muinsuskaitse seltsi laualipu, vajalikke raamatuid ja veel üht-teist tarvilikku. Aja- ja koduloohuviline Arvi Truu, kes talgulisena tegi ära suure töö, olles aia kujundajana kärneri rollis, üllatas kokkutulnuid taevast alla sadanud annetusega.

“See siin on osa Nõukogude hävitajast, mis Suurlahte kukkus. Haapsalu baasist pärit lennuk kukkus alla treeninglennu ajal 1980-ndatel aastatel. Detaili leidis Vennati küla mees Voldemar Kaasik,” teadis Truu lisada, olles eksponaadi ka vastava infoga varustanud.

Kogu ekspositsioon on kuues toas. Neist vaid ühes pole midagi militaarset, on vaid agraarne. Muinsuskaitsepealiku sõnul võiks selleski ruumis rohkem esemeid olla, aga sõdadest räsitud poolsaare talumajapidamistes polegi väärt vanu asju eriti säilinud. Igal juhul pälvib kogu väljapanek imetlemist ja imestamist.

Paljudest esemetest võib muuseumi rajaja rääkida huvitavaid lugusid, nagu sõja ajal langevarjusiidist õmmeldud kleidist, trofeeauto Studebaker roolist, mis aastaid jalgrattal kasutamist leidis jne, jne.
Kuigi militaarmuuseum on avatud ja esimesed uudistajadki ekspositsiooniga tutvumas käinud, pole kõik kaugeltki veel valmis. Veldre sõnul on vaja uus mööbel muretseda, eksponaadid siltidega varustada, raamatukogu sisse seada ja väljaski veel üht-teist vaatamisväärseks sättida.

Majas, kus asus Sääre ajalootuba, on nüüd Mati Martinsoni koostatud väljapanekuga loodusmuuseum. Samas kompleksis kavatseb Saaremaa merekultuuri selts endises saunas, mida talgulised laupäeval prahist puhastasid, välja panna merelise ekspositsiooni. “Tööd on veel palju. Kui KIK meie rahastamisprojekti toetab ja kõik plaanipäraselt sujub, siis tahame väljapaneku avada järgmise aasta lõpus,” teavitas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp.

Muuseumi avamise päeval tehti juba esimesed koostööpakkumised. Uile Kärk-Remes, Rootsi vähemusrahvuste kultuurinõukogu esimees, kellel on Ohessaare külas suvekodu, käis välja idee, et juba järgmisel aastal võiks ühisettevõtmisena korraldada hülgeküttimise teabepäeva.
“Vanasti käidi ju Sõrve ja Ruhnu vahel hülgejääl. Kui jää ajas kütid Sõrve randa, siis elati siin pikemalt ja kui vastupidi, siis peatuti Ruhnus. Eks hülgekütid olnud siis ka infovahetajad,” märkis Uile Kärk-Remesi mõtet toetav Tõnu Veldre.

Print Friendly, PDF & Email