Uppujat ei huvita päästerõnga värv (6)

Sellise väitega võiks iseloomustada kogu seda kemplemist, mis on toimunud alates ajast, mil Eestis hakkas suurenema töötus.

Täna võimul olevad erakonnad on pidanud seda seoses ülemaailmse majanduslangusega täiesti normaalseks nähtuseks ja ei ole selle vältimiseks või vähendamiseks eriti midagi ette võtnud peale lubaduste andmise.
Küll soovitatakse õppida uusi erialasid, küll soovitatakse töötutel hakata tegelema ettevõtlusega jne. Heal juhul võiks seda nimetada silmakirjalikkuseks.

Kümme töökohta tuhandele õppurile

Mida hakata peale koolitusega, kui turul puudub vajadus tööjõu järele, kui on 1000 töötut ja 10 töökohta? Kuhu lähevad siis ülejäänud 990 koolitusel osalenut oma uute õpitud oskustega? Koolitus peaks olema konkreetselt seotud konkreetsete töökohtade loomisega, ainult siis on mõtet sellele raha kulutada.

Sama võib öelda ka töötute ettevõtjateks hakkamise kohta. Majanduslanguse tõttu on paljud väikeettevõtted lõpetanud oma tegevuse ja pankrotti läinud, siseturul on uutel tegijatel praktiliselt võimatu müüa mingit kaupa või teenust. Kui on, siis on see nii kitsas ja spetsiifiline sektor, mis annab võimaluse ainult üksikutele, ei lahenda aga töötuse probleemi kui sellist. Kas tõesti arvatakse, et inimene, kes on kaotanud töö, on suuteline minema välisturule mõne koolituse järel ja ettevõtluse stardirahaga?

Saaremaal on töötuse tase küll veidi madalam kui Eesti keskmine, ometi on siin töö leidmine kindlasti raskem kui Tallinnas ja Harju maakonnas. Kuigi töötuse tase on madalam, on ka pakutavaid töökohti vähem, samuti on palgatase madal, mis ei võimalda kodust väga kaugele tööle minna, kuna transpordikulu võtab teenitud palgast liiga suure osa. Valikuvõimaluste puudumine on kindlasti peamine põhjus, miks elanike arv ning eriti just noorte ja tööealiste elanike arv Saaremaal pidevalt väheneb.

Riigi abikäsi vajalik

Samuti on väikeettevõtjatel Saare maakonnas tõeliselt raske leida oma toodetele turgu, kohalike inimeste ostujõud on väga piiratud ja turistide arv vähenenud. Paljud turiste teenindavad väikeettevõtted on isegi majandustõusu aastatel tegutsenud ainult turismihooajal, st kevadest sügiseni.

Seega oleks ka Saaremaa omavalitsustes hädavajalik sotsiaalsete töökohtade loomine, raha selleks napib aga kõigil, eriti Kuressaare linnal, kellel on vaba raha leidmisega probleeme rohkem kui Saaremaa teistel omavalitsustel. Siin peakski riik ulatama oma abikäe. Kindlasti oleks Saaremaal piisavalt palju töötuid, kes rõõmustaksid võimaluse üle töötada omavalitsuse loodud sotsiaalsel töökohal ning tunnetaksid oma vajalikkust riigile ja ühiskonnale.

Paraku naeruvääristatakse riigi tasemel Tallinna linnavalitsuse katseid tegeleda konkreetsete probleemide lahendamisega ja püütakse neid näidata tühiste ja mõttetutena. Sotsiaalsed töökohad ei ole muidugi lahendus pikas perspektiivis, kuid ometi on see täna paljudele töö kaotanud inimestele võimalus saada oma eluga hakkama ning toita ja kasvatada oma lapsi. Muidugi on tore, kui mõne aja pärast loob Reformierakond 20 000 hästitasustatud töökohta, IRL isegi 50 000 töökohta, nagu lubas Mart Laar enne Euroopa Parlamendi valimisi. Aga selle ajani on vaja ju vastu pidada.

Õpime teiste kogemustest

Seda, et sotsiaalsed töökohad ei ole ainult Tallinna linnavalitsuse propagandatrikk, nagu seda siiani on püütud näidata, tõestab väga hästi erinevate Euroopa linnade (London, Budapest, Riia jne) positiivne kogemus, mida nad on nüüdseks ka Eestis jaganud.

Kõige raskemas olukorras on minu meelest just lastega töötud. Kuna kõige parem ülevaade perede tegelikust olukorrast on omavalitsustel, siis peakski riik suunama vajalikud sihtotstarbelised vahendid töötute perede aitamiseks omavalitsustele ja aitama kõigil omavalitsustel luua sotsiaalseid töökohti. Täna suudab seda teha ainult pealinn, vaja oleks seda aga kõigil omavalitsustel.

See ei ole kõigi tänaste hädade lahendus, küll aga võimalus paljude inimeste jaoks rasked ajad inimväärselt üle elada. Inimesi ei huvita täna absoluutselt see, milline erakond loob töökohti või millised need töökohad on – kui inimene upub, on vaja visata talle päästerõngas ja seejuures ei ole tähtis selle päästerõnga värv või kuju.

Print Friendly, PDF & Email