EAS-i vastus Jüri Miti avalikule kirjale (3)

Sõrve turismitalunik Jüri Mitt saatis Oma Saares avaldamiseks EASi juhatuse liikme Maria Alajõe vastuse Jüri Miti avalikule kirjale. Kaldkirjas on Jüri Miti kommentaarid.

Lp Jüri Mitt

Täname Teid oma küsimuste ja arvamuse esitamise eest Sõrve Tuletornilinnaku tervikliku väljaarendamise tasuvus- ja teostatavusanalüüsi kohta. /…/ Oma avalikus kirjas olete viidanud kahele erinevale tegevuste grupile (kirjas viidatud kui tegevused A ja tegevused B). Tegevuse A all on nimetatud ära kõik MTÜ Sõrve Külastuskeskus poolt Sõrve Tuletornilinnakusse kavandatavad erinevad avalikud teenused, mille väljaarendamiseks soovib MTÜ Sõrve Külastuskeskus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetust taotleda. /…/

Kuna meetme üldpõhimõtetest lähtuvalt ei toetata majutus- ja toitlustusvõimaluste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamist (tegevus B – JM), ei ole põhjust ka eeldada, et Sõrve Tuletornilinnaku baasil arendatakse välja keskus, mis hakkab pakkuma konkurentsi ümberkaudsetele turismitaludele, kuna väljaarendatava külastuskeskuse tegevuseesmärgid ja -valdkonnad ei ole olemaolevate turismiettevõtete tegevuseesmärkidega kattuvad.

Rõhutame, et avaliku sektori toetuse abil ei toetata kohalikule ettevõtlusele konkurentsi pakkuvaid objekte, vaid avalikke külastusobjekte, mis peaksid ka olemasolevatele kohalikele ettevõtjatele külastajaid juurde tooma.
Koostatud Sõrve Tuletornilinnaku tervikliku väljaarendamise tasuvus- ja teostatavusanalüüsis on küll viidatud, et tuletornilinnaku läheduses asuvad veel mitmed erinevad hooned, mille baasil saab välja arendada ka muid (tasulisi) teenuseid, sh toitlustus- ja majutusteenuseid, kuid kuna piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme toetusega ettevõtlusena toimivaid teenuseid välja arendada ei saa, selleks puudub turutõrge ning tegemist oleks konkurentsi rikkumisega (näiteks soovitakse ehitada projekti rahadega 200-kohaline pidu- ja simmanisaal, kus saaks korraldada kokkutulekuid, suvepäevi, pulmi jne – JM), on meie hinnangul tegemist vaid võimalustega, mida eraettevõtjad omavahendite olemasolu korral sealkandis täiendavalt välja arendada saavad (sellisena näen ka mina õiget konkurentsi – JM). /…/

Olete oma kirjas toonud välja ka küsimuse, kuidas EAS saab projekti rahastada, kui kogu kinnistu ei kuulu projekti arendajale. Vastavalt piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme määrusele ei toetata investeeringuid äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse, välja arvatud juhul, kui nende osas on seatud hoonestusõigus taotleja kasuks.

Sellest tulenevalt ei ole võimalik taotleda toetust objektidele, kus omandisuhted on korrastamata. Juhul kui MTÜ Sõrve Külastuskeskus ei jõua kõigi osapooltega kokkuleppele (vähemalt notariaalsed eellepingud), siis ei ole Sõrve Tuletornilinnaku väljaarendamise projektile toetust taotleda võimalik.
Lugupidamisega

Maria Alajõe
EAS-i juhatuse liige

Selgituseks

Olen ise EAS-ile projekte kirjutanud ja tean täpselt, mis põhimõtted ja reeglid on meetmel “piirkonna konkurentsivõimekuse tõstmine”. Säärele plaanitava Tuletornilinnaku ümber on kõvasti vahtu löödud. Räägime siiski asja sisust, sest suuremale osale lugejatele jääb arusaamatuks, miks ollakse arenduse vastu. Kas ikkagi ollakse? Tuletornilinnaku projekti kogumaksumus on 28 miljonit krooni. Küllaltki suur summa, kuid teame, et sinna miskit erilist ei ehitata, vaid hoopiski remonditakse ja parandatakse, kuid see selleks. Projekti rahastamise põhitingimus on, et arendaja ei tohi hakata tegelema ühegi tegevusalaga, mis juba kohapeal olemas on. Helistasin ja uurisin veidi asja.

Säärel on olemas linnuvaat-lusjaam koos ajalootoaga, Laadlas on kauplus, mille omanik koos kohaliku külaseltsiga korraldab ammuilma simmaneid, sõrulaste kokkutulekuid, Leivapäevi ja palju muud. Sõrve turismitalu äriplaan on firmade suvepäevade, lastelaagrite, pulmade ja muude massiürituste korraldamine. Säärel müüakse suvel suveniire ja raamatuid, sellega tegelevad kohalikud väikeettevõtjad, see on nende suvine lisateenistus, et pikka talve üle elada. Ollakse vastu, et samu tegevusi plaanib ka Tuletornilinnaku arendaja nii öelda “abitegevusena”.

Selle üle käibki tugev poleemika ja sellele viitaski härra Mitt oma avalikus kirjas, mis avaldati ajalehes Oma Saar. Ta soovis algatada arutelu, ei ole ju tegu kellegi sauna ehitamisega eramaale, kuid jutule kleebiti külge silt “konkurentsi ei tohi karta ja konkurents on edasiviiv jõud”. Arutelu asemel tekkis sopaga loopimine. EAS-i ametnikel läksid “kõrvad suureks” – konkurentsi tekitamine ja puhastulu teenimine on selle projekti surm.

Mäletame ju hästi, kuidas härra Sagur pidi kannatlikult selgitama, tegema kompromisse, et Panga panga arendus ja Angla tuulikumägi kenasti töösse anda. Ei ole ju härra Mitt selles süüdi, et ta Torgu vallas ainuke suurem turismiettevõtja on ning peab üksi arendusprojekte lugema ja küsimusi esitama. Niisiis ei ole vaja kirjutada projekti äritegevusi, millega kohalikud inimesed on pikki aastaid leiba teeninud, siit tekibki ebaterve konkurents. Sõrve külastuskeskusest peaks kujunema asutus, mis nii-öelda toodab teenust teistele Torgu valla ettevõtetele, see ongi euromeetme “piirkonna konkurentsivõime tõstmine” põhieesmärk!

Turismiarendaja M. T.
Nimi toimetusele teada

(vt “Avalik kiri: meie sissetulek väheneb 50%”)

Print Friendly, PDF & Email