Vallajuhid süüdistavad linna laste ebavõrdses kohtlemises (2)

Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) juhatuses olid arutlusel Kuressaare linna huvikoolide kohamaksud, mis vallajuhtide rehkenduste kohaselt on maalastele suuremad kui linnalastele. “Laste võrdsest kohtlemisest ei ole siin juttugi,” märkis SOL-i büroo direktor Jüri Pärtel.

“Esmaspäeval saame linna finantsjuhtidega kokku, siis arutame asja,” ütles Pärtel, kes on küll saanud linnavalitsuselt SOL-i juhatuse järelepärimisele vastuse, mis tema sõnul ei ole väga täpne ja jätab küsimused õhku.
Oma Saarega rääkinud vallavanemad on leidnud linna eelarverea pealt vahe 2500 kroonist (kunstikool) 6300 kroonini (spordikool) lapse kohta aastas ning on hämmingus, miks linn oma laste peale vähem kulutab, kuigi küsib valdadelt kohamaksu sendipealt linnavalitsuse määruse järgi.

Vahed on märgatavad

Tänavu 2. märtsil on linnavalitsus kehtestanud kohamaksumuse lapse kohta aastas. Dokumendi järgi tuleb omavalitsusel maksta muusikakoolis käiva lapse eest 21 919 krooni ja spordikoolis käiva lapse eest 11 442 krooni aastas, kunstikoolis on ühe lapse kohamaksuna kirja pandud 17 840 krooni ning huvikeskuses 13 947 krooni.

Võttes aga ette linna eelarverea, selgub sealt, et linn maksab ise muusikakoolis käiva linnalapse eest 18 997 krooni ja spordikoolis käiva lapse eest 5152 krooni. Kunstikoolis maaliv või joonistav laps läheb linnavalitsusele maksma 15 315 krooni ja huvikeskuse ringitöös osalev 10 555 krooni. “Vahed on märgatavad,” ütlevad vallajuhid.

Kuressaare abilinnapea Mati Mäetalu ütles kommentaariks, et päris nii mustvalgelt neid kohamaksusid võtta ei saa. “Eks siin ole omad valemid ja traditsioonid, kuid kõige paremini oskab kindlasti küsimusele vastata Mai Takkis, linnavalitsuse rahandusnõunik,” andis ta soovituse.
Mai Takkis vastas vallajuhtide rehkendustehet kommenteerides: “Kõige lihtsamini saab ütelda nii: linnas on mitmed (muuhulgas ka hari-dusasutuste) teenused-tegevused tsentraliseeritud. Sellest tulenevalt ei kajastu nende tegevuste rahastamine üksikute asutuste eelarvetes, vaid on arvutatud kohamaksu koosseisu.”

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva nentis, et ehkki huviharidus pole küll kohustuslik, on ta osa terviklikust haridusest ning seetõttu peab ministeerium oluliseks huvihariduse arendamist, selle kättesaadavuse ja kvaliteedi toetamist.

Ministeerium ei reguleeri

Omavalitsusele on pandud ülesandeks võimaldada noortele osalemisvõimalusi noorsootöös, sh huvihariduses, ning kui ühel vallal ei ole võimalusi luua erinevate huvialade õppimisvõimalusi pakkuvaid huvikoole, on mõttekas teha koostööd naabervaldadega.
“Siis tuleks sõlmida huvikooli omava omavalitsusega vastavad lepingud, et võimaldada oma piirkonna noortele soovitud huvihariduse omandamine,” märkis Ladva.

Ta lisas, et arvlemine ei ole uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu järgi enam nii detailselt reguleeritud – ka üldhariduses on omavalitsustele jäetud suurem otsustusõigus konkreetse kokkuleppe sõlmimisel.
“Seega ei pea ministeerium hetkel otstarbekaks reguleerida ühtsete põhimõtete alusel omavalitsuste vahelist arvlemist huvihariduses,” rääkis Ladva.

Print Friendly, PDF & Email