Soolisest võrdõiguslikkusest ja meeste mängudest (10)

Soolisest võrdõiguslikkusest ja meeste mängudest

 

Iga päev loeme päevauudistest meeste sooritatud ”vägitegudest” – purjuspäi autojuhtimisest, tapmistest, röövimistest, vargustest, koduvägivallast, tänaval narkouimas vedelemisest, salakaubandusega tegelemisest, petturlusest, vägistamistest. Kui siis mõni naine on purjuspäi põhjustanud avarii või oma vägivaldsele joomarist mehele panniga liiga kõvasti pähe koputanud – jessas, kõigi ajalehtede esiküljed valgustavad seda isevärki sündmust.

Aga õigustatult, sest vaadake, keda on arvuliselt rohkem. Naisi muidugi. Seega on naiste sooritatud pahateod veel hämmeldust äratavad, seni pole võrd-õiguslikkus kuritegelikku maailma õnneks veel sajaprotsendiliselt jõudnud. Olete kuulnud, et naised mehi iga nädal kusagil vägistavad, grupiviisiliselt surnuks peksavad või autodesse sisse murravad? Loomulikult on ka naissugu jubedaid tegusid tegema hakanud aina enam. Paraku pole see aga mõjutanud naiste eluea pikkust.

Mehed põletavad elu

Ei mõista, kuidas meeste keskmist eluiga üldse arvutatakse, et tulemus oleks ka tõene. Paljud ju elavad ometi väga kõrge eani ja surevad vanadussurma. Keda süüdistada, et poistele meeldib varasest lapsepõlvest peale endale sisse imeda alkoholi või kimuda narkotsi, nuusutada liimi? Miks ei meeldi meestele ausalt tööd teha, vaid pigem käiakse vargil, miks nad sõidavad Rootsi, Soome, Saksamaale ning seal panku röövivad, tapavad, varastavad?

Miks on mulle juba varasest lapsepõlvest mällu sööbinud õõvastav pilt, kuidas mees oma õpetajannast abikaasat juukseidpidi põrandal lohistades
toast tuppa veab? Kus on siis need mehekäed, mis peaksid naist kätel kandma, peret toitma, kaitsma kurja eest, olema lastele eeskujuks ja toeks? 
 
Parimas eas mehed kaotavad elu maanteedel hukkudes, istuvad kümneid aastaid vanglas trellide taga. Kas poiste halvale teele minekus on süüdi neid hellitavad emad-isad, halvad geenid, riigikord, poliitika, ühiskond, sõjad? Miks viinalembene pikki meestepükse kandev vennike joob tunni ajaga oma toimetulekutoetuse naha vahele ja elab jälle nagu ühepäevaliblikas, sugulaste-tuttavate kukil ja armust?

Pole mõtet rääkida, et masuaeg ja tööd ei ole. Teame kõik, et pole nõukaaeg, kus ka kõige vingem ”kõri” sai palka üksnes töökohal viibimise eest. Ükski õige peremees ei taha praegu endale töölist, kes kaks päeva töötab ja nädal aega prassib. Kes keelab meestel elada tervislikumalt, ratsionaalsemalt, turvalisemalt, õnnelikumalt, riskeerimata ja sellega oma eluiga tõsta?

Ärge palun arvake, et ma tahan nüüd kõiki mehi ühe mütsi alla panna! Kaugel sellest, tean-tunnen väga paljusid imetoredaid, perest hoolivaid, ülimalt kohusetundlikke, sportlikke, kaineid, korralike, töökaid, mõistlikke ja tarku mehi, suurem osa mehi ongi niisugused. Aga kahjuks ulbib sodi ja sitt alati vee peal, rikkudes sellega kogu kauni maastikupildi…

Pensionimängud

Veel tahan ma südamelt ära rääkida ja teiega jagada üht huvitavat fakti. Nimelt kuulun eripensioni saajate hulka, keda ajalehe veergudel ikka ja jälle materdatakse, olin nimelt piirivalveteenistuses. Ja kuigi kaitseväe väljateenitud aastate pensioni eelmisel suvel tugevasti vähendati, ei ole sellest mitte kusagil juttu tehtud ei enne ega pärast. Me ei olnud isegi väärt saama teadet pensioni ümberarvestamisest, ei teavitanud meid sellest pensioniamet ega kaitsevägi. See on solvav!

Tuli omal käel uurima hakata, miks äkki ühel päeval pensioniraha vähem anti. Ilmnes huvitav tõik, et seadust muudeti just sel ühel päeval, 25. juunil 2009, mil kaitseministrit asendas tema ühepäevase välislähetuse ajal haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes siis koos peaminister Andrus Ansipi ja riigisekretär Heiki Lootsiga oma terava koolmeistrisulega ”Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamise” muutmise määrusele nr 108 alla kirjutas. See kõik on avalik informatsioon, mida saab lugeda Riigi Teatajast. Äkki ei olnud kaitseminister nõus sellise otsusega ja ta tuli ”elimineerida” välislähetusse – see on puhtalt minu oletus, aga kahtlus ikkagi jääb.

Miks ei võinud seda seadust muuta üks päev enne või pärast, et kaitseminister oleks ise alla kirjutanud? Kas need on ministritest riigimeeste mängud? Jääb üle loota, et haridust puudutavatele seadustele viskab tulevikus käe alla kaitseminister, näiteks poistegümnaasiumi loomiseks Ruhnu saarel. Imeline poliitika koos oma imeliste vangerdustega. Võib-olla seepärast, et elasime määrustiku järgi seaduskuulelikult, teenisime riigipiiril, olles lojaalsed oma rahvale ja riigile, tuleks meil ka nüüd suu pidada.

Aga üksjagu ülekohtune tundub see ikka, sest vaevalt et keegi meie riigi iseseisvuse alguspäevil läks kaitseväkke, piirivalvesse mingite soodustuste pärast, neid polnudki veel. Ja seadusi mõtlesid välja ikkagi riigikogulased ise ja vabatahtlikult. Huvitav oleks teada saada, kas neist kellelgi vähendati pensioni? Vaevalt küll, sest kui seda oleks tehtud näiteks kae-vuritel, oleks vist – ei julge mõeldagi, mida kõike siis oleks võinud juhtuda. Või kui erukohtunikel oleks salaja rahakott kruvide vahele keeratud?

Vanakesi töötab liiga palju

Pensioniea tõstmise kohta tahaks ka arvamust avaldada. Vaadake, kui palju ”vanakesi” istub riigikogus, arvan, et ligi kakskümmend protsenti koosseisust saab palgale lisaks ka vanaduspensioni. Väga mitmetel elualadel näeme kõrges eas inimesi tööd rügamas – kooliõpetajad, tohtrid, klienditeenindajad jne. Harv juhus pole see, kui mõni kõbus koristajamammi töötab korraga mitmes asutuses ja saab oma elu suurima sissetuleku just nüüd, pensionil olles.

Põhjuseks pole mitte alati rahapuudus, vaid pigem tööharjumus, seltskonna otsimine, enda kasulikuks tegemine, ka vaba aja sisukamaks muutmine. Tõenäoliselt üks põhjustest, miks tahetakse pensioni-iga tõsta, on asjaolu, et töötame, vaatamata oma kõrgele eale, liiga kaua. Kui eesti tööinimene saaks keskmist palka nagu soomlane eelmisel aastal sai – 46 000 krooni kuus, sellest lähtuvalt ka pensioni –, poleks probleemi olemaski. Ainult siis peaks süsteemi muutma, et kas oled tööl ja saad palka või jääd pensionile ja saad vaid pensioni, mitte kahte head korraga.

Print Friendly, PDF & Email