Suurim Eesti hobusekasvataja hakkab karja vähendama (7)

Eesti suurim Eesti tõugu hobuse kasvataja Martin Kivisoo (fotol) kavatseb hobuste arvu vähendada ja panustada sellevõrra rohkem lihaveiste kasvatamisse.

“Seoses uute suhtumistega peame me tegema majanduses korrektiive,” sõnas Tihuse turismitalu peremees Martin Kivisoo, kelle sõnul ajendas teda suunamuutust ette võtma asjaolu, et hobuse väärtus on loomühiku arvestuses vähenenud viis korda ning riik on ka loobunud toetamast hobusekorjuste utiliseerimist loomsete jäätmete tehases.

Praegu on Tihuse hobuturismitalus 273 hobust ja 87 Herefordi tõugu lihaveist, kusjuures sel aastal on sündinud juba üheksa vasikat. Plaan on jõuda 300 lihaveiseni. “Sinna läheb meil mitu aastat aega ja see eesmärk võib ka muutuda,” ütles Kivisoo.
Tihuse peremehe sõnul ei vähenda ta hobuste arvu päevapealt, vaid pärast seda, kui veisekari on oluliselt suurenenud. Samas jätkatakse talus tegelemist hobuturismiga ja väiksemal määral ka hobuste tõuaretusega.

Esimesed vasikad soetas tuntud hobusekasvataja Kivisoo 2008. aasta detsembris, pärast seda kui põllumajandusministeerium tahtis hobused mahekalatootjate survel maheloomade hulgast üldse välja arvata.
“Mahepõllumajanduse toetused Eesti riigis on piiratud ja kuna tahetakse hakata jõuliselt arendama mahekalatoomist, siis ilmselt nende huvigruppide survel vähendatakse mahetoetusi mujal,” rääkis Kivisoo.

Diskussiooni tulemusel sõlmiti kompromiss, et hobune jääb küll maheloomaks, kuid loomühiku arvestuses väheneb tema väärtus veisega võrreldes viis korda (0,2 lü). “Muide, see oli suur võit, sest vastasel juhul oleksin ma pidanud hakkama kõiki oma karjamaid poolitama – ühe poole peal hobused ja teise peal maheveised,” selgitas Martin Kivisoo. “See oleks olnud majanduslikult laostav, sest karjaaedadesse investeerimine on tohutu kallis,” lisas ta.

Leisi valla hobusekasvataja Heino Kallas rääkis Oma Saarele, et surnud hobuse utiliseerimisele saatmine maksab kolm-neli tuhat krooni, mis on rahakotile suur põnts. Arusaamatu on Kallasele ka hobuste puhul loomühiku vähendamine, sest hobune sööb tunduvalt rohkem kui lehm, kes vahepeal ka mäletseb. “Aga meile öeldi, et olge õnnelikud, et hobused üldse loomühikute alla lähevad, sest hobune ei anna mingit toodangut rahvamajandusele,” lausus Kallas. “Aga hobune annab ju mahedat sõnnikut ja kui tulevikus hakatakse mingeid lihatooteid tegema, siis ta annab ka maheliha.”

Eesti hobusekasvatajate seltsi juht Andres Kallaste ütles, et utiliseerimistoetuse äravõtmine on hobusekasvatajatele väga suur probleem. “See tekitab inimestel sellise mõtte, et nad matavad korjused ise salaja maha,” rääkis Kallaste, kelle sõnul aitaks toetuse maksmine vältida haiguste levikut ja säästa loodust. “Ilma toetuseta on korjuse hävitamine liiga kallis, Saaremaa kaugust arvestades eriti,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email