Ministeeriumil valmis eeskiri Eestit ohustava sinikeele tõve ennetamiseks (2)

Põllumajandusministeeriumis on valminud lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskirja eelnõu, millega luuakse tegutsemisjuhised selle ohtliku haiguse ennetamiseks ja tõrjeks.

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütles Oma Saarele, et eeskirja vastuvõtmine annab võimaluse kasutada viiruse levikut ennetavaid abinõusid, mida olemasolev tauditõrje situatsioonplaan teha ei võimalda, sest kehtib ainult taudi puhkemise korral. 
Ehkki viiruse Eestisse jõudmise tõenäosus on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, tuleneb eeskirja valmimine ennekõike põllumajandusministeeriumi tööplaanist ja mitte otseselt ohu suurenemisest, märkis Kuusk. “Aga loomulikult peame olema valmis ka viiruse levimiseks,” lisas ta.

Eriti ohtlike loomataudide loetellu kuuluv lammaste katarraalne palavik ehk sinikeel on lammaste, veiste, kitsede ja teiste mäletsejaliste viirushaigus, mille levikuala on lõunapoolsetest maadest aasta aastalt laienenud Eestile aina lähemale. 2008. aasta sügisel olid esimesed haiguspuhangud Rootsis ja 2009. aasta talvel ka Lõuna-Norras. “See, et haigus on jõudnud välja Põhjamaadesse, annab alust karta, et viiruse Eestisse jõudmine on vaid aja küsimus,” ütles Oma Saarele veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Arvi Raie.

2010. aasta alguse seisuga pole EL-i liikmesriikidest lammaste katarraalset palavikku veel diagnoositud Eestis, Leedus, Lätis, Soomes ja Iirimaal. Samas ennustasid pessimistid haiguse jõudmist Eestisse juba 2009. aastal, kuid see prognoos õnneks ei täitunud.
Peamiseks nakkuse sissetoomise viisiks on viirust kandvate või haigete loomade sissevedu taudiohtlikust või taudikahtlasest piirkonnast. “Siin on olnud täitsa kummalisi juhtumeid, kui 2008. aastal viidi Hollandist Iirimaale tiineid loomi, kes olid vaktsineeritud ja väliselt täiesti terved, aga sündisid haiged vasikad,” rääkis Arvi Raie. “Põhimõtteliselt oli see lootesisene nakkus.”

Saaremaa veterinaarkeskuse loomatervishoiu- ja loomakaitse spetsialist Andro Jürisson ütles, et Saaremaale tuuakse tõuloomi välismaalt sisse väga vähe. Sissetoodavaid loomi uuritakse nii enne teele saatmist kui ka pärast kohalejõudmist, et karja ei satuks nakatunud loomi.
Viirus ei kandu otseselt üle haigelt loomalt tervele, vaid levib Culicoides’e perekonna putukate vahendusel, kellest olulisemad on habesääsed liigist Culicoides obsoletus, Culicoides imicola jmt.

Eestis, sealhulgas ka Saaremaal püünistega tehtava seire käigus on praeguseks avastatud kahe nakkust edasikandva sääse olemasolu, kellest üks ongi Culicoides imicola. Uusi nakkuselevitajaid võib aga Eestisse reisida kas või loomaautos või tugeva tuulega, mis võib sääseparve lühikese ajaga kanda 200–300 km kaugusele.

Viiruse põhjustatud suurimad kahjud on peale loomade haigestumise ja suremise loomataudi kiirest levikust tulenevad suured majanduslikud kahjud seoses piirangutega elusloomade liikumisele ja nendega kauplemisele. Lammaste katarraalse palaviku diagnoosimisel kehtestatakse taudipunktis ja ümbruses karantiin ning määratakse taudipunkti ümber 150 km raadiusega piirangutsoon, mis koosneb ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist.

Piirangutsoon võib hõivata peaaegu kogu Eesti territooriumi. Andro Jürissoni sõnul võib Saaremaa sattuda viiruse järelevalvetsooni ka juhul, kui viirus avastatakse näiteks Lätis Kuramaal, mis jääb Saaremaast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusele.
Euroopa Liidus on alates 2008. a kohustuslik vaktsineerida veiseid, lambaid ja kitsi nendes piirkondades, kus haigust on diagnoositud. Vaktsineerimist jätkatakse kuni haiguse täieliku likvideerimiseni, mis võib kesta kümneid aastaid ja on väga kulukas.

Haigestumise tunnused lammastel on kõrge palavik (42 °C), depressioon, suu limaskesta põletik, suust eritub sülge, ninast seroosset või mädast nõret.
Haigetel lammastel võib tüsistusena esineda kopsupõletik, tiinetel uttedel abort. Lambad kõhnuvad, nende vill hakkab välja langema ning raskema kulu korral lõpeb haigus surmaga. Veistel kulgeb haigus enamasti latentselt, oluliste kliiniliste tunnusteta.

Print Friendly, PDF & Email