Tali oo inimeste terissed tugevaks tein

Selletalve oo küll sõuke asi, et vahest, kui aknast välja voadata, siis oo sõuke tunne, et änam säotumaks ilm ju minna ep soa. Mineva neljabe olli juba sõuke tunne, et kut akkaks kevadeks kiskuma. Aga kus siis laupa lõi ilma jälle tuult ja lumepaska täis. Taevas ja moa ollid üsna ühtes tükkis. Ja rakturitega kokkulükat anged oo juba nii suureks kasun, võta laudi karsas abiks, et sa tippu peased. Muidugist sile moa pial oo lumi pehme, sula põle ju talve kohta viel tein. Põle sedandi kut ennevanaste, et lapsed köisid kaudu lund ja lumi kandis pial.

Muist rahvast vinguvad, et oo juba tüdin sest talvest. Neh, ega põle ju mitmel-setmel voastal teist nii pitkalt antud koa mette. Siis ep oska nagut änam olla ja toemeta. Aga nie, kis ikka oo arjun suusalavad igatalve alla panema, nie oo seevoasta kut või sihes. Ja lastel põle sest koa äda. Rieede päeva, kui ilma ukka keerma akkas, siis lasteaa lapsed ollid nõnna rõemsaste kelgumäel. Nüid kuskil lehtes kirjutati, et seda irmsad teist ripilaenet ikka seevoasta ep tulegid. Neh, kus ta soab tulla. Tali oo inimeste terissed nii tugevaks tein. Ja kui ikka ilma jälle ännatuks viab, siis soab ju rahupärast televiisurist voadata neid suri olümpiamänga.

Mineva neljabe selle tulisema kena ilmaga olli Koguvas ikka terve karikond rahvast oln, kis Tooma Juhani sünnivoastapäeva pidasid. Ja irmus kenaste olla kõik omasid selgeksõppetud luuletusi ette kannud.

Juhani sünnipäävaga sai murdevõistluse tüöde ää viimise aeg koa ühele poole. Juu nüid lähemal aal näeb-kuuleb, palju seda värki seevoasta ka tulli sõnna.

Lasteaidas oln tuhkabe omingu koa kenad toemetamist. Lapsed tein tuhlistest tuhkabe kärpsid. Muistsel aal ikka tehti Muhus kärpsid ja viidi neid siis teeste perete uste taha, et sui oma õuepialne kärbestest puhas oleks. Teesibe omingu olli lasteaidas kodumoa sünnipäeva pidamine ja irmus kena kontsert olli, mis lapsed andsid.

Mäla Juri-Matsi Arnek kiitis mineva nädali mo ees, kui uhke oln nendel sie ansamblite üritus Piiri all. Ja ütles, et sie nimi “Las noorus möllab” ep tähenda mitte märki, et sial paljast noored köia võiksid. Noorus võib ju ka vanamate inimeste inges möllata. Ja sõuksi üritusi akkavad nad seevoasta iga kuu kuskilpool tegema. Ja taal aritud inimesel oo sõuke kindel mõte, et muusikad soab kuulata ja sellele kaasa karata ka sedaviisi, et sa ep pia just lakku täis olema ja jalge pial tuikuma. Ta mõte oogid, et noored sedasi ennast igatsorti santidest asjadest kut viin ja tubakas ja muud raamid eemale oidvad. Ja siiamaani oo Arnekil sedasorti ettevõtmine küll igakordas easte välja tuln.

Kessiku olli matsapäe koa ju. Ennevanasti üleldi, et matsabest tehje päike roobastele loasid ette. Siis akate putukad juba talveunest üles tõusma ja muhulased lõegan sellepäeva lõokiele lahti.

Matsabe es tohtin mette puid metsast kojo tuua, muedu tulla sui ussid õue piale. Ja mõni arvas kohe sedandi, et ühtegit terariista ep tohi matsabe puuduta.

Ühte vad ännatumad tegu olla koa muistsel aal matsabe tehtud. Siis vissatud vanaste kukk üle katussearja, et siis põlle taris änam kanu toita, sest nie otsivad õuest ise. No minga ete kus tahes sõukse jutuga. Seevoasta ep soa nie kanad nüid küll niipiagid viel õue piale. Uppuvad puhas lume sisse ää ja kus siis selle kahu ots oo.

Ma arva, et õigus olli ikka nendel, kis oma kukkesid taliarjabe loopisid. Siis võis küll sõuke asi olla, et teese jala all oo tera ja teese all oo lumi. Aga nüidsel aal ep soa sõuksi tegusid änam üldse tiha. Neh, armparaku, kui äkiste loomakaitsjad kuulvad või nägevad sõukest asja. Ja kukki oo nii väheks koa jäen, et kis neid änam ikka patsida täib. Nõnna et olga meite reaki.
Olge siis ikka munuksed!

Print Friendly, PDF & Email