Piimafarmi juht peab lüpsikarja kõrval märkama ka inimest (3)

Piimafarmi juht peab lüpsikarja kõrval märkama ka inimest

Valjala POÜ juht Liilia Eensaar.
Foto: Tiina Luks

Põllumajandusühistute juhid leiavad, et ühistu juhtimine ei seisne ainult keskendumises majandustulemustele, vaid kuulata tuleb ka töötajaid ja vajadusel neile muredes toeks olla.

“See põlluharimine võib-olla ei olegi nii raske, kui töö inimestega,” ütles Rauni ühistu juht Aive Kesküla, kelle sõnul on empaatiat ja peenetundelisust nõudev ärakuulaja roll kohati üsna kurnav.

Põhilised mured, millega ühistu juhil tuleb kokku puutuda, on seotud inimeste koduste probleemide ja rahalise kitsikusega. Juhtub sedagi, et mõni ärritunud tööline raskele elule ja lõputule puudusele viidates ülemusel näo täis sõimab. Alaliste töötajate hulgas tuleb räiget pealehüppamist harva ette, küll aga on selleks võimelised inimesed, kes rändavad mööda Eestist ühest kohast teise ega jää rahule mitte kusagil. “Sellised on väga halvad ütlejad ja tahavad intriige punuda,” teab Aive Kesküla.

Kesküla hinnangul peab juht suutma töötajate emotsioonidest ja pahasti ütlemistest üle olla, inimeste ärakuulamine käib tema palga sisse. “Kas see tuleb sõimuna või mingisuguse süüdistusena või mingit kolmandat moodi, aga ma näen, kui inimesel on pinged sees ja ta lihtsalt tahab sulle midagi rääkida,” lausus Kesküla. “Ma näen ka seda, kui teinekord on inimesel tuju ära või ta poetab pisara.”

Aive Kesküla sõnul ei suudaks ta inimesi ühistus koos hoida, kui neile vahel mõnda lohutavat sõna ei ütle või võimalusel appi ei lähe. Teinekord on ühistu aidanud oma töötajaid rahamurede korral, vajadusel on töötajale andnud vabu päevi. “Tahan, et inimesed mind usaldavad ja et mina usaldan neid. Diktaatori hoiakuga juhti minust ei saa. Vahel olen võib-olla liigagi pehme, ma tean seda,” rääkis Kesküla.

Siiski peab töötaja andma ka omapoolse panuse: sööt peab olema varutud, lehmad lüpstud ja piim kvaliteetne, ning kogu see protsess peab olema kellaajaliselt paigas. “Kui asjad hakkavad selles osas metsa minema, et hommikul ei tulda enam lüpsma, no siis on asi väga hull. Kõiki muresid saab arutada ikka vaid siis, kui põhieesmärk on täidetud,” selgitas Aive Kesküla.
Paar aastat tagasi, kui olud olid lahedamad, sai Rauni ühistu oma töötajatele 2–3 kuupalga ulatuses laenu anda. Praegustes kitsastes oludes see kõne alla ei tule ja ka inimesed ise on õppinud oma raha lugema, rääkis Kesküla.

Valjala ühistu juht Liilia Eensaar rääkis, et temagi puutub oma töötajate isiklike muredega sedavõrd palju kokku, et tunneb end mõnikord lausa suhtenõustajana. Olgu rahamured, peresuhted või alkoholiprobleemid, inimene on vaja lihtsalt ära kuulata, tõdes Eensaar, kes on aastate jooksul kuulnud hulgaliselt erinevaid lugusid ja probleeme. “Mõnikord on suhtlemine päris häid tulemusi andnud. Kui sa hiljem näed, et mõni pere, kes oli juba lahku minemas, on ikkagi kokku jäänud ja neil kõik hästi läheb, siis on päris hea tunne,” lausus Eensaar.

Samas võib mõni juhtum muutuda üsna keeruliseks ja painajalikuks. “Olen ühe inimese joomise pärast lahti lasknud. Aastaid ma kannatasin selle all, kuna ta oli mu oma klassivend,” meenutas Eensaar. Ehkki joomamehe lahtilaskmine oli igati loogiline ja õiglane otsus, tunnistas Eensaar, et see vaevas tema südant pikka aega ja ta tundis mehe edasise käekäigu pärast muret.

Kärla ühistu juht Ülar Tänak ütles, et temale otseselt keegi oma isiklikke muresid kurtmas ei käi. “Meil saavad inimesed omavahel niipalju hästi läbi, et ma arvan, et nad räägivad üksteisele neid muresid ja lahendavad ära,” usub Tänak. “Kollektiiv on meil päris ühtehoidev.”
Tänaku sõnul on ühistu roll oma töötajatesse hästi suhtuda ja nendega suhelda. Väga tõsiselt arvestab ühistu töölistelt tootmisküsimustes saadud tagasisidet. Vahel, kui mõnel töötajal on vaja palk pisut varem kätte saada, siis sellised mured on lahendatavad.

SMS-laenud Saaremaa farmitöölisi ei muserda

Aive Kesküla sõnul kuulis ta suvel oma mandri kolleegidelt juhtumitest, kuidas inimesed on võtnud süüdimatult SMS-laene, ostnud endale mõttetuid vidinaid ning siplevad nüüd laenuandjate lõa otsas. Kuna laenu pole millestki tasuda, tulevad hädasolijad ühistult abi küsima, paraku on põllumajanduses keerulised ajad ja aidata pole võimalik.

“Tänan õnne, et meie töötajad ei ole väga palju laenusid endale kaela võtnud, pangalaene küll on, aga need suudavad nad praegu ära maksta,” ütles Kesküla.
Liilia Eensaare sõnul ei ole ka Valjala ühistu töötajad riskantseid laene võtnud. Küll aga juhtus selline lugu puhkuseasendajana tööle võetud lastekodust tulnud poisiga. “Kuna ta oli meil ametlikult tööl, siis saime kirja, et poiss on võlgu. Tegime selle asja korda, aga siis tuli peale järgmine ja veel hullem,” rääkis Eensaar, kes oli toona laenuandjate peale tõsiselt vihane, kuna poiss on vaimse puudega.

Asja uurimisel selgus, et poisi kaaslased kasutasid teda ära ja võtsid tema ID-kaardi alusel R-Kioskist laenu. Samas on sellise laenu andmine risk ka laenuandjale, kuna poisil pole muud sissetulekut peale invaliidsustoetuse.

Print Friendly, PDF & Email