Linnajuhid eriarvamusel ühendmuuseumi osas (11)

Linnajuhid eriarvamusel ühendmuuseumi osas

MUUSEUM KAOTAB: Saaremaa muuseumi mündinäitused ju jäävad, kuid edukaimalt omatulu teenijalt võidakse edaspidi osa rahast ühisesse katlasse võtta.
Foto: Peeter Kukk

Pikka aega poleemikat tekitanud riikliku ühendmuuseumi loomine on jõudmas lõpusirge algusse, samas kui eriarvamused on alles üleval ja kired lõkendavad.

Vaatamata muuseumijuhtide vastuseisule on kultuuriministeerium saatnud ühendmuuseumi loomise alusdokumendid riigiasutuste vahelisele kooskõlastusringile. Samas ootab ministeerium arvamust ka omavalitsustelt, kelle territooriumil liidetavad muuseumid asuvad.

Kuressaare linnavalitsus, kes peaks kultuuriministeeriumi palvel avaldama oma arvamust uue muuseumi loomise kohta kuni 23. veebruarini, otsustas oma eilsel istungil lükata lõpparvamuse kujundamise just sel päeval toimuvale istungile. Enne suunatakse teema arutamiseks volikogu kultuurikomisjonile.
Üks kord on Kuressaares selle teemaga juba kokku puututud – ühendmuuseumi loomise idee algfaasis, kui linnavolikogu eelmine koosseis saatis ministeeriumile seda plaani tauniva kirja.

Linnapea: loss jääb ju alles

Reformierakondlasest linnapea Urve Tiidus väljendas Oma Saare küsimustele vastates erakonnakaaslasest ministri Laine Jänese juhitavale reformile toetust.
“Muuseumide ühendamine on loogiline jätk mitmetele sarnastele reorganiseerimisprotsessidele, mis praegu Eestis toimunud (politsei- ja piirivalveamet, keskkonnaamet),” ütles Tiidus.

Muuseumide keskuse Tartusse viimise kohta, mis tähendaks järjekordselt ühe ala Saaremaast kaugenemist, märkis linnapea, et Tartu on ju oma akadeemilise õhkkonnaga parim paik sellise asutuse jaoks ja see tuleb kindlasti kasuks.
Ta lisas, et vaatamata sellele, et ministeeriumil on valida kolme nime – Eesti Maamuuseum, Eesti Maamuuseumid ja Eesti Maakonnamuuseumid vahel, ei kao Saaremaa Muuseumi nimi eelnõu kohaselt kuskile, kuna filiaalide nimed jäetakse alles.

Tiidus ei usu ka, et muuseumide liitmine hävitab muuseumi identiteedi, kuna ekspositsioonid on ikka Saaremaaga seotud. “Isegi loss kui selle identiteedi väline vorm jääb alles,” märkis Urve Tiidus.
Samuti ei kaduvat finantsvõimekus, sest linnapea oma sõnul ei usu, et muuseumidelt hakataks omatulu ära võtma, et vähem edukaid järele aidata. “Oleks lühinägelik selline motiveeriv tegur (omatulu – toim) kohalikelt muuseumidelt ära võtta,” möönis ta ning lisas, et ühine tegevus hoopis suurendab finantsvõimekust ja samas annab võimaluse ühisteks kampaaniateks.

Tsentraliseerimine pole hea

Linnavalitsuses kultuurivaldkonna eest vastutav abilinnapea Mati Mäetalu muuseumireformist nii ühesuunaliselt ei arva. Mäetalu sõnul on näha, et reformi vajalikkust ei eita keegi. Siiski püsib küsimus, et kuidas ja mis kujul seda teha.
“Hetkel on üleval pigem küsimus reformi sisu ja selle rakendamise ajagraafiku osas,” märkis Mäetalu. “Arvan, et võiks siiski aja maha võtta ja tekitada laiapõhjalisema ja argumenteerituma arutelu muuseumireformi teemal, kaasates sellesse kindlasti ka muuseumide juhid. Arutelu peaks argumentidele tuginedes välja tooma, kas vajame ühendmuuseumi, kompetentsikeskust või mingit kolmandat varianti.”

Mati Mäetalu suhtus kahtlevalt ka järjekordsesse tsentraliseerimiskavasse. “Regionaalpoliitilises plaanis ei ole Saaremaa poolt vaadatuna muidugi tervitatav, et taas kord soovitakse viia ühe üksuse juhtimine maakonna piiridest välja,” arvas abilinnapea.
Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa arvates kaotab säärase reformi läbi enim tema juhitav muuseum, mis on omataoliste hulgas Eesti edukaim. Püüa sõnul hakkab pärast uue muuseumi loomist asi liikuma vaid aritmeetilise keskmise suunas.

Samuti ei mõista ta oma sõnul, miks toimub taas järjekordne riigisisene asutuste tsentraliseerimine, samas kui isegi riigikontroll on riigile taolise käitumise pärast näppu vibutanud.

Print Friendly, PDF & Email