Pean vajalikuks kummutada vale ja esitada tõesed faktiväited (8)

Pean vajalikuks kummutada vale ja esitada tõesed faktiväited

 

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on esitanud 18.01.2010 riigikogus alljärgneva info:
“19. detsembril 2008. aastal esitas AS Saaremaa Laevakompanii avalike liiniveolepingute Roomassaare–Ruhnu ja Pärnu–Ruhnu ülesütlemise teate.

Saare maavalitsus lükkas ülesütlemise tagasi, viidates asjaolule, et leping sätestab tellija ühepoolse õiguse lepingu ülesütlemiseks, ning osutas asjaolule, et antud juhul on tegu halduslepinguga, mille ühepoolne lõpetamine vedaja poolt ülesütlemise avalduse esitamisega ei ole lubatud.

Seejärel asus maavalitsus SLK-ga läbirääkimistesse lepingute jätkamise osas. Läbirääkimisi peeti neljal korral ja läbirääkimistel esitas SLK nõude riikliku toetuse suurendamiseks 8 miljoni krooni võrra. Selline nõue oli ebamõistlik ning riigieelarvele liigselt koormav. Kuna kokkuleppele ei jõutud, lõpetas Saare maavanem oma korraldusega ülalnimetatud avaliku teenindamise lepingud nende rikkumise tõttu.

Maavalitsuse ja SLK vahel tekkis seetõttu kohtuvaidlus lepingute lõpetamiste põhjuste üle. See lahenes kompromissi teel ja siiski 3. augustil 2009. aastal pooled saavutasid kokkuleppe laevaliikluse jätkamise osas ning sõlmisid Roomassaare–Ringsu–Munalaiu laevaliini avaliku teenindamise lepingu kuni 2009. aasta sügisperioodi lõpuni.”

Väärarusaamade kummutamiseks

1. 21. märtsil 2005 kuulutas Saare maavanem oma korraldusega nr 239 välja avaliku konkursi reisijateveoteenuse osutaja leidmiseks Roomassaare– Ringsu–Roomassaare laevaliinile ajavahemikul 1. maist 2005 kuni 31. detsembrini 2005, s.o 1 aastaks. Edukaks tunnistati AS Saaremaa Laevakompanii ning 9. mail 2005 sõlmiti vedajaga perioodiks 1. mai 2005 kuni 31. detsember 2005 ka laevaliini avaliku teenindamise leping.

Seoses üheaastase lepinguga ei saanud AS Saaremaa Laevakompanii esitada pakkumises 5–6 aastat hiljem teostatavat parvlaeva Aegna klassiremondi kulusid. Pärast AS-ga Saaremaa Laevakompanii sõlmitud laevaliini avaliku teenindamise lepingu perioodi lõppemist 31. detsembril 2005 otsustati lepingut Saare Maavalitsuse algatusel pikendada. Lepingu pikendamine vormistati uue lepinguna, mis sõlmiti 10. veebruaril 2006. Vastavalt lepingu punktile 2.3 oli selle perioodiks 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2015.

2. AS Saaremaa Laevakompanii osutas läbi aastate liinidel avalikku teenust suure kahjumiga, millest teavitas Saare Maavalitsust korduvalt. Enne viimase navigatsiooniperioodi algust 13.03.2008 alustas AS Saaremaa Laevakompanii maavalitsusega lepingute punkti 1.4. alusel kirjaga nr 1-7/77 ning selle 07.04.2008 täiendusega nr 1-7/77-2 läbirääkimisi, kuid vastust äriühingu kahjumi vähendamise võimaluste otsimise põhjendatud taotlusele ei saanud.

3. Saare Maavalitsuse poolt esitatud faktiväide 8 miljoni krooni juurdeküsimise kohta on ilmselge lapsus. AS Saaremaa Laevakompanii rääkis korduvalt kulude kattevajadusest, mille suurusjärk jääb vähemalt kaks korda alla maavalitsuse poolt väidetule.

4. Saare maavanem on 03.11.2009 korraldusega nr 973 tunnistanud kehtetuks Saare maavanema 19.03.2009 korralduse nr 231, millega Saare maavanem lõpetas ühepoolselt Roomassaare–Ringsu–Roomassaare laevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 3-74 ja Ringsu–Pärnu–Ringsu laevaliini avaliku teenindamise lepingu nr 60-74 AS Saaremaa Laevakompanii väidetava lepingurikkumise tõttu.

5. Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2009 määruste nr 3-09-824 ning 3-09-1107 kohaselt on Roomassaare– Ringsu–Roomassaare laevaliini avaliku teenindamise leping nr 3-74 ja Ringsu–Pärnu–Ringsu laevaliini avaliku teenindamise leping nr 60-74 lõpetatud poolte kokkuleppel alates 19. märtsist 2009. a.

6. Samade kohtumääruste kohaselt on Saare maavanem ja AS Saaremaa Laevakompanii tingimusteta ja tagasivõtmatult kinnitanud, et kõik nende Roomassaare–Ringsu–Roomassaare laevaliini avaliku teenindamise lepingust nr 3-74 ja Ringsu–Pärnu–Ringsu laevaliini avaliku teenindamise lepingust nr 60-74 tulenevad võimalikud nõuded üksteise vastu on ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud.

Pooled on kinnitanud, et neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses nimetatud lepingutega ning pooled on lugenud kõik taolised nõuded lõppenuks.

Jüri Reede
AS-i Saaremaa Laevakompanii
nõukogu liige


Austatud Riigikogu liikmed

Saare maavalitsus ei ole soovinud riigikogu liikmeid koormata liigse informatsiooniga igapäevaküsimuste lahendamise osas, kuid viimane Saaremaa Laevakompanii kiri Riigikogule, kus nimetatakse regionaalministri sõnavõttu valeks ja osa argumente lapsusteks, on näide, missugust ei tohiks üheski õigusriigis juhtuda.

Seetõttu esitame lõigu ministri sõnavõtust, mille Saaremaa Laevakompanii juhatuse liige Jaanus Reede valeks tunnistas, koos lisatud dokumentidega:
“19. detsembril 2008. aastal esitas AS Saaremaa Laevakompanii avalike liiniveolepingute Roomassaare–Ruhnu ja Pärnu–Ruhnu ülesütlemise teate. Saare maavalitsus lükkas ülesütlemise tagasi, viidates asjaolule, et leping sätestab tellija ühepoolse õiguse lepingu ülesütlemiseks, ning osutas asjaolule, et antud juhul on tegu halduslepinguga, mille ühepoolne lõpetamine vedaja poolt ülesütlemise avalduse esitamisega ei ole lubatud.

Seejärel asus maavalitsus SLK-ga läbirääkimistesse lepingute jätkamise osas. Läbirääkimisi peeti neljal korral. Neljas läbirääkimine oli väga lühike ning sisuliselt ei jõutud sellega kaugemale kolmandas protokollis. Läbirääkimistel esitas SLK nõude riikliku toetuse suurendamiseks 8 miljoni krooni võrra. Selline nõue oli ebamõistlik ning riigieelarvele liigselt koormav. Kuna kokkuleppele ei jõutud, lõpetas Saare maavanem oma korraldusega ülalnimetatud avaliku teenindamise lepingud nende rikkumise tõttu.

Maavalitsuse ja SLK vahel tekkis seetõttu kohtuvaidlus lepingute lõpetamiste põhjuste üle. See lahenes kompromissi teel ja siiski 3. augustil 2009. aastal pooled saavutasid kokkuleppe laevaliikluse jätkamise osas ning sõlmisid Roomassaare–Ringsu–Munalaiu laevaliini avaliku teenindamise lepingu kuni 2009. aasta sügisperioodi lõpuni.”

Ühtegi faktiviga ministri kõnes ei esine, kõik faktid on dokumentaalselt tõendatud. Vastulauseks Saaremaa Laevakompanii vastuväidete esimesele punktile ütlen, et Ühistranspordiseaduse kohaselt peab vedaja poolt pakutav hind katma vedaja kulutused. Seega see peab olema lepingus objektiivne ja arvestama kõiki alalisi kulutusi, sh ka amortisatsioonile. Vastulauseks riikliku toetuse nõude osas soovis Saaremaa Laevakompanii läbirääkimiste käigus kahe laeva peamasina remondikulude hüvitamist summas 8 miljonit krooni – 4 miljonit ühe mootori kohta.

Lõplikus ettepanekus taotleti 2009. ja 2010. aasta perioodi peale kokku lisaks olemasolevale dotatsioonile 5 813 923. Samal ajal riikliku toetuse suurus 2008. aastal oli 2 707 000 krooni. Sealt edasi pidi remondikulude hüvitamine langema dotatsiooni mahus, kuid siiski olema suurem kui sõlmitud lepingu järgne dotatsiooni maht.

Kuna lepingud kestsid aastateni 2012 ja 2015, oleks lõplik riikliku toetuse summa tõus kujunenud tunduvalt suuremaks kui 8 miljonit krooni. Selline tõus läheb vastuolusse riigihanke üldise kontseptsiooniga, kus on lubatud 20% lepingu mahu ja hinna muutumine. Antud kiri tugineb Riigikogu liikme Kalle Laaneti arupärimisele Ruhnu liikluse kohta, regionaalministri vastustele ja Saaremaa Laevakompanii pretensioonile regionaalministri vastuste kohta.

Toomas Kasemaa
maavanem

Print Friendly, PDF & Email