Saarlanna läbis New Yorgi maratoni (4)

Saarlanna läbis New Yorgi maratoni

MARATOONAR: Renna Järvaltile jääb maailma ühe kuulsama maratoni läbimist meenutama ka 40. korda toimunud ürituse mälestusmedal.
Foto: erakogu

Tulihingelisele jooksjale on Suures Õunas maailma ühe suurema ja kuulsama maratoni läbimine sama kui kunstihuvilisele Louvre’i külastamine. Kärlalt pärit Renna Järvalt tegi selle teoks ning eelmisel laupäeval ületas ta 42,195 kilomeetri läbimise järel finišijoone 6688-ndana, ajaks 3:36.10.

Renna Järvalt, kes peab end tervisejooksjaks ja maratonituristiks ning on igapäevaselt seotud jooksuürituste korraldamisega, tunnistas Oma Saarele, et oli endale kunagi eesmärgiks seadnud vähemalt ühe maratoni läbimise. New Yorgi maraton oli aga juba tema teine maraton. Esimene sai läbitud aasta tagasi Veneetsias. Pisik oli sealt aga külge saadud.

Uhke melu

6688. koht võib küll jooksukaugele inimesele väga mage tunduda, kuid ei tasuks unustada, et maratoni lõpetas üle 43 000 inimese. Jooksma pääses 45 000, kuigi tahtjaid oli üle 100 000. Nii paljusid ei suudeta isegi New Yorgi tänavatele mahutada ning rajale saajad loositakse. Kriteeriumiks on riikidele jagatavad kvoodid. Olles õnnelikuks väljavalituks osutunud, tuleb tasuda 230 USA dollarit stardimaksu ja tee maratoni jooksmiseks on lahti.

Rennale, kes ise on jooksude korraldaja, avaldas muljet, kuidas kogu selle rahvamassi juures suudeti asjad nii sujuvalt ära korraldada. “Kõik toimus nagu õlitatult ja järjekordi ei tekkinud,” rääkis Renna. Jooksjad saadeti rajale kolmest stardikoridorist kolme eraldi lainena 20-minutiliste vahedega.

Ainus veidi häiriv asi olnud see, et tänavad suleti liiklusele paar tundi varem ning seega tuli stardialale minna 3–4 tundi varem. Arvestades kella kümnest starti, tähendas see äratust kell 4.45. Inimesed stardialal igavust siiski ei tundnud. 13–14-kraadises ilmas püüti end soojana hoida ja meelelahutust pakkusid rahvale mitmed bändid. “Igaüks sisustas oma aega, kuidas vajalikuks pidas. Kes magas, kes luges raamatut, kes rokkis lava ees,” kirjeldas Renna, kes ise veetis ooteaja teiste eestlastega lobisedes ja stardiks valmistudes.

Lookle nagu uss

Taolistel maratonidel ei teki hetkekski olukorda, et oleks võimalik üksi joosta. Lainetena startimine ja eelneva tulemuse põhjal gruppidesse jagamine veidi küll hajutab rahvamassi ja ühtlustab tempot, kuid siiski tuleb Renna sõnul ussina inimeste vahel loogelda, et oma tempot hoida.
Rajal olevat ka spetsiaalsed tempotegijad, kellel seljal kirjas aeg, millega ta kavatseb finišeerida. “Mina võtsin joostes algul sappa 3:40 tempos jooksvale tempotegijale. Aitas küll,” sõnas Renna.

Samas ei pidavat suur rahvamass võistlemist takistama. “Pigem tekib tunne, et vaata, kui paljud soovivad ennast proovile panna või “seltsis segasem”,” arvas Renna.
Omaette melu käis raja kõrval. Kohal oli üle 100 live-bändi ning korraldajate andmeil oli publikut häälekalt kaasa elamas 1,8 miljonit.

“Mul oli seljas Estonia-kirjaga särk ja kogu jooksu vältel sain kuulda: “Come on, Estonia! You can do it! (Lase käia, Eesti! Sa suudad seda! – aut),” rääkis Renna, kinnitades, et selline kaasaelamine muudab sammu väga kergeks. Eriti sooja tunde tegid raja äärest kostvad eestikeelsed hõiked. “See aitas rasketel hetkedel superhästi,” sõnas Renna.

Haamer tuli ära

Mida tähendab jooksjate kõnepruugis “haamrit saama” või “sein tuleb vastu”, teab Renna nüüdsest vägagi hästi.
Tema eesmärk oli joosta kiiremini kui Veneetsias (alla 3:51 – aut). Maratoni esimest poolt soovitas Renna juhendaja Margus Pirksaar joosta ajaga 5:15 kilomeeter ning kui jaksu jätkub, siis teises pooles võib auru lisada.

Minek oli Rennal hea ja algseks tempoks kujunes 5:00 kilomeetri peale. “Otsustasin jätkata, lootes, et “sein vastu ei tule”. Paraku sain ka selle järele proovida,” rääkis ta, kirjeldades, kuidas 33. kilomeetril muutusid jalad kui pakkudeks ega tahtnud kuidagi enam edasi liikuda. Viis kilomeetrit piinlemist ja taastumist ning viimastel kilomeetritel suutis Renna siiski tempot hoida ja kogu trassi keskmiseks kiiruseks kujunes 5:07 kilomeetri kohta.

Oma ajaga 3:36.10 jäi ta rahule. “Tervisesportlase kohta on see super,” ei hoidnud ta emotsioone tagasi. “Loomulikult jäi enda sisemusse kripeldama, et kurat, miks ma liiga tempokalt alustasin ja juhtnööre ei järginud. Samas sain kogemuse võrra rikkamaks ja tean, mis tunne on, kui rajal “haamer” tuleb. Seda tunnet enam kogeda ei taha,” on Renna kindel, et õppetund on kätte saadud.


SÜG NYC maratonil

Renna Järvalt märkis, et tegelikult oli jooksu lõpetanud 16 eestlase seas peale tema veel vähemalt kaks Saaremaalt pärit inimest. Kusjuures kõigil neil on üks ühine nimetaja veel: nad kõik on SÜG-i vilistlased. Agur Jõgi lõpetas 24 252. kohaga (aeg 4:26.05) ja Ege Butler 27 544-ndana ajaga 4:35.51.

Print Friendly, PDF & Email