Ukraina: valimiskampaania algas skandaalidega

AVAB: Lindilõikamisega avamistseremooniad on enne valimisi moes kõikjal. Pildil näeme, kuidas Julia Tõmošenko avab uut maanteelõiku.

Sel nädalal käivitus Ukrainas ametlikult presidendivalimiste kampaania. Sotsioloogide andmetel on reaalsed võimalused valimised võita vaid opositsioonilise Regioonide Partei liidril Viktor Janukovõtšil ja peaminister Julia Tõmošenkol. Mis aga puudutab võimul olevat presidenti Viktor Juštšenkot, siis siin on asjatundjad üksmeelel – alanud on tema poliitilise karjääri loojang. Säärane on olukord praegu, kuid valimisteni on jäänud veel kolm kuud ja selle aja jooksul võib mõndagi muutuda.

Kuigi seaduse järgi on valimisteagitatsioon lubatud vaid järgmisel päeval pärast kandidaatide registreerimist, võis Ukraina linnade tänavatel ja telepildis poliitreklaami juba varem kohata. Tõsi, tegemist oli maskeeritud reklaamiga, mille kattesirmina kasutati avalikke presentatsioone, raamatututvustusi ja muid sääraseid üritusi.

Selle “halli” reklaami järgi otsustades pretendeerib eelseisvatel valimistel Ukraina presidendi kohale umbes kümme kandidaati. Kuid reaalsed võimalused valimised võita on vaid praegusel opositsiooni liidril Viktor Janukovõtšil, kes juba täna korjaks ligi kolmandiku häältest, ja peaminister Julia Tõmošenkol, keda stabiilselt toetab umbes veerand valijaskonnast.

Räpane poliittehnoloogia

Ametliku valimiskampaania alguse päeval osales Viktor Janukovõtš punaarmeelaste säilmete ümbermatmise tseremoonial. Julia Tõmošenko pühendas end aga religioonile – nimelt külastas ta vahetult enne valimiskampaania algust Jeruusalemma, kus kohtus sealse õigeusu kiriku patriarhi Theophilos III-ga.

Ukraina peaministri koduleheküljelt võis lugeda järgmisi sõnu: “Soovin viibida meie usu lätete juures ja külastada kohti, mis on seotud Jeesus Kristuse nimega, et seal pihtida, armulaual käia ja pattu kahetseda.” Samas rõhutati, et valitsusjuhi sõit pühapaikadesse on rangelt eraviisiline ja seda ei rahastata riiklikest vahenditest.

Mitte lihtsalt räpane, vaid väga räpane

Samal ajal on mõned Ukraina presidendikandidaadid jõudnud juba kurta, et neile on kehtestatud infoblokaad ja seda on teinud praegu võimuladvikule lähedal seisvad kandidaadid. Näiteks teatas Ukraina parlamendi endine spiiker Arseni Jatsenjuk, et “neid [st Janukovõtšit ja Tõmošenkot] näidatakse televiisoris 15 korda rohkem” kui teisi kandidaate.

Ukraina presidendivalimiste kampaania kujuneb “mitte lihtsalt räpaseks, vaid väga räpaseks” – nii prognoosivad riigi juhtivad politoloogid ja ühiskonnateadlased. Nii näiteks puhkes juba enne ametliku valimiskampaania algust skandaal, et sel suvel olevat mitmed parlamendisaadikud Krimmis seksuaalselt ahistanud Arteki lastelaagris puhkavaid alaealisi. Sellega seoses lausus Ukraina siseminister Juri Lutsenko: “Äärmiselt kurb on tõdeda, et isegi laste ahistamist kasutatakse kui poliittehnoloogiat.”

Ajakirjanduse kahepalgelisus

See “rahvasaadikutest pedofiilide” intsident pahandas sügavalt Ukraina ajakirjanikke, kes sel nädalal saatsid poliitikutele pöördumise. Selles väljendatakse protesti räpaste meetmete kasutamise vastu, mis on endaga kaasa toonud seaduste rikkumise.
Täpsemalt aga olevat rikutud süütuse presumptsiooni ja kriminaalmenetluse seadustikku, mille kohaselt ei kuulu uuri-mise all oleva süüdistuse üksikasjad avalikustamisele. Siinkohal võib aga märkida, et säärase protestikirja saatmine ei haakunud kuidagi ajakirjanike endi igapäevapraktikaga – Ukraina nn pedofiiliaskandaali kajastasid laialdaselt kõik maailma telekanalid ja rahvusvahelise levikuga ajalehed.

Rahvast toidetakse mittevajalike ideedega

Presidendivalimisi jälgiva valitsusvälise organisatsiooni Ukraina Valijate Komitee juht Aleksandr Tšernenko ütles nädala alguses raadiojaamale Deutsche Welle antud usutluses, et seekordne valimiskampaania algas “raskemalt, kui võinuks oodata”. “Meie ühiskond ei näe ideede ja strateegiate konkureerimist, kuigi valijale pakuks suurt huvi, millisena näeb iga kandidaat Ukraina tulevikku. Selle asemel aga toidetakse teda millegi muuga, mis viib valimisdebatid hoopis teisele, mittevajalikule tasandile,” märkis Tšernenko.

Ta on veendunud, et alanud presidendivalimiste kampaania ei kujune euroopalikuks ega demokraatlikuks. (Kes küll ometi kord defineeriks, mida tähendavad sõnad “euroopalik poliitika” ja “euroopalikud väärtused”? – Toim). Tšernenko lisas, et poliitikud püüavad omamoodi tõlgendada seaduse iga sätet ja nad teevad seda ajal, mil näiteks Euroopa Nõukogu õigusorgani Veneetsia komisjoni eksperdid pole Ukraina uut valimisseadust põhjalikult veel analüüsinudki.