Pühapäeval toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimised lõppesid Kuressaares üksjagu õnnetult. Nimelt osutus valimiste võitja Tiidu Surve häältesaak nii suureks, et ta ei saanud enam häältega hakkama ja maandus valimispeo asemel hoopis haiglavoodis.
Naela poliitikatoimetust nõustanud tuntud mälumänguri, sipelgauurija ja jäätisemeistri professor Kosmose kinnitusel on inimvõimetel piirid ning liiga palju hääli korjata on tõepoolest eluohtlik. “See juhtub tavaliselt siis, kui inimene omaenda ego lõksu satub ja kampaania liiga suureks ajab,” märkis Kosmos, viidates, et Surve ostis teadaolevalt mitu traktorikoormat moosi, mida ta siis kodanikele linnaväljakul jagas.
Kosmose sõnul ei olegi nüüd enam midagi teha, vaid häältega tuleb lihtsalt kuidagi hakkama saada. Kindlasti tuleb lugeda palju eneseabikirjandust, lasta oma feng shui paika panna või siis leida endale mõni tervendav hobi. Näiteks tõi Kosmos Edgar Savisaare, kes maandab oma hääli näiteks meeldivate naisterahvaste seltsis või siis pühapäeviti pealinna keskväljakul puid ja kartuleid jagades.
Naela poliitikatoimetus võttis ühendust häälte survele siiski vapralt vastu võitleva Tiidu Survega ja viimane nõustus Naelale andma eksklusiivintervjuu.
Millal teid hääled vaevama hakkasid?
Enne kella kaheksat pühapäeval ei olnud midagi. Kõik oli kena. Nõelusin kodus veel õhtuseks pittuminekuks sokikanda ja vaatasin “Kirgede tormi”. Kuid kella kaheksast hakkas vaikselt sumisema. Alguses oli tegu seosetu jutuga, kuid mida aeg edasi, seda hullemaks läks.
Siis, kui esimesed eelhääletuse tulemused selgusid, ei saanud ma aru, miks ma kuulen, kuidas keegi üritab mulle selgeks teha, et homme tuleb kooli selga panna sinine dressipluus. Samas kuulsin vaidlust selle üle, et kas lestapraadimisel tuleb panna lesta kohta üks näpuotsatäis soola või kaks.
Asi läks vist ikka päris segaseks?
Jah, umbes poole kümne paiku ei saanud ma enam midagi aru. Kõik rääkisid mu peas läbisegi. Ja mitte midagi asjalikku! Üks vanem meesterahvas pidas nagu loengut idamaade filosoofiast, mida ma oleksin tahtnud kuulata, kuid siis tuli jälle mingi jama vahele. Nagu oleksid telekanalid omavahel segamini läinud.
Mida te sellest õhtust üldse mäletate?
Tean, et käisin korraks läbi meie partei peolt ja midagi ma seal ka rääkisin, kuid mida, ei mäleta. Kuuldavasti olin lubanud ohjeldamatult sotsiaalseid töökohti. Sealt viidi mind haiglasse. Mida nad minuga haiglas tegid, seda ma ei tea. Läbi kisa kuulsin midagi küünaldest ja klistiirist. Et nendega pidavat hääled kätte saama. Aga mida tegelikult tehti, seda ma tõepoolest ei tea.
Kuidas te vastu peate?
Viimased kaks päeva olen istunud ja helistanud vabariigi valimiskomisjoni ja palunud oma häältest veidike tühistada, et mul parem hakkaks. Olen väitnud, et ma ostsin hääli ja et ma ise hääletasin mitu korda, kuid asjata. Minule antud hääli ei taheta tühistada. Tundub, et pean nendega leppima. Mul on järgmiseks korraks hääletajatele palve: “Ärge üle pingutage minu poolt hääletamisega!”
Tallinas olla täpselt sama hull lugu lahti. Nende bürgermistriga.
Ei ta söö ja ei ta joo, ainult hääli üle loeb.