Kuidas Moskva veenis Kuubat loobuma USA hävitamisest

 

Külma sõja lõpuaastail püüdis Kuuba liider Fidel Castro Nõukogude Liitu mõjutada, et too karmistaks oma poliitikat ja annaks Ameerika Ühendriikide pihta tuumalöögi. Säärased sensatsioonilised andmed tõi nüüd päevavalgele Prantsuse ajaleht Le Figaro.

Hiljuti avaldatud artiklis Le jour où Moscou a dissuadé Cuba d’atomiser les Etats-Unis viitab leht Ameerika Ühendriikides 1990. aastate keskel koostatud ettekandele, kus on kasutatud Nõukogude Liidust pagenud inimeste ütlusi.

Kõnealusest dokumendist pealkirjaga “Nõukogude Liidu kavatsustest aastatel 1965–1985” ilmneb, et 1980. aastate alguses surus commandante Fidel “väga sellele, et Nõukogude Liit karmistaks oma poliitikat ameeriklaste suhtes ja oleks valmis isegi tuumalöögi andmiseks”. Dokumendi koostasid USA kaitseministeeriumi eksperdid 1995. aastal ja selle avalikustasid alles paar nädalat tagasi USA Rahvusliku Julgeoleku Arhiivi töötajad.

Ettekandes on öeldud, et 1970. aastatel ja 1980. aastate alguses oli Nõukogude Liit sunnitud üles näitama erakordset kannatlikkust ja isegi pedagoogilist annet, et veenda Castrot tuumarünnaku ohtlikkuses. Sel eesmärgil läkitati Kuuba saarele eksperdid, kes selgitasid Castrole, millised oleksid sääraste tuumalöökide ökoloogilised tagajärjed – sealhulgas ka nn Vabadusesaare enda jaoks.

Nõukogude armee kindrali Andrian Danilevitši (NL-i üks juhtivaid sõjaväelasi aastatel 1964–1990 – toim) sõnul olevat küsimuse selline asetus commandante mõtlema pannud. Lõppkokkuvõttes oli Castro sunnitud oma seisukohta muutma.

Le Figaro ajakirjanik Julie Connan rõhutab, et nn Castro intsident “annab täielikult uue ettekujutuse Kremlis valitsenud meeleoludest ja näitab, et president Reagani valitsemise ajal (s.o 1980. aastatel – toim) olid Nõukogude Liidu tuumaambitsioonid üle hinnatud”.