OS, 26.09 09
Keskerakonna kahe linnapeakandidaadi vastused
Täpsuse huvides märgime, et Keskerakonna nimekirja kaks esimest kandidaati töötavad küll Saaremaast kaugemal, kuid töövälisel ajal on nad valdavalt Saaremaal ja Kuressaares. Olles eemal, näed asju tihtipeale palju laiemalt ja selgemini. Pigem võib väita, et tänu eemalolekule on tulnud selgemini välja need murekohad, samuti ka võimalused, mis on linna arengule olulised. Osaline
eemalolek võimaldab selgemini näha ja võrrelda Kuressaaret, tema probleeme ja edulugusid teiste omavalitsustega. Meil on selge visioon ja tegevuskava just linlase probleemide lahendamiseks ja linna edasiseks arendamiseks. Olgu lisatud, et endise kolleegina ei saa hr Sääsel olla teadmata, et nii Kalle Laaneti kui ka Priit Heinsoo tööelust on suurem osa möödunud just Kuressaares.
On väga oluline, et omavalitsus lahendaks just neid kohaliku elu küsimusi, mida peavad oluliseks linlased, mitte aga pelgalt neid, mida peab oluliseks linnavalitsus. Ideaalis probleemkohad kattuvad. Suurepärane, et üks aktiivne kodanik on tõstatanud teemad, mis viitavad kitsaskohtadele meie kodulinnas.
1. Kas linn vajab normaalseid, ööpäevaringselt lahti olevaid puhtaid käimlaid?
Jah, vajab! On elementaarne, et linlastel ja linna külalistel on võimalik kasutada puhtaid käimlaid. Linnapargis asuv käimla on turismi- ja terviselinna häbiplekk. Samas meenutame, et aastaid oli seegi suletud. Kuressaare kesklinnas peab olema ööpäevaringselt avatud vähemalt üks avalik WC, mida on võimalik kasutada ka puuetega inimestel. Leiame, et ka tualettide viidasüsteem on olematu. Väidame, et käimlate probleemi lahendamine ei eelda mäekõrguseid finantse, pigem head tahet olukorda lahendada. Tegemist on valdkonnaga, kus linn peab tegema arukat koostööd erasektoriga.
2. Kas kesklinn peaks olema välja ehitatud jalakäijatele liikumiseks ja autovaba?
Suur osa Eesti väikelinnu on suutnud just viimastel aastatel luua/korrastada oma esindusväljaku. 2003. aastal korraldas Kuressaare linnavalitsus koostöös Eesti arhitektide liiduga küll ideekonkursi kesklinna ümberehituseks, valiti välja ka võidutöö, kuid tegudeni jõutud ei ole. Kuressaarel PEAB olema linnasüda, mis vähemalt suveperioodil on vaid jalakäijate päralt. Eestis on piisavalt häid spetsialiste, et liiklusskeem mõistlikult üles ehitada. Leiame, et kompromiss ettevõtjatega ON võimalik. Kuressaare keskväljak tuleb ümber ehitada.
3. Kas linnaelanike turvalisus on kindlustatud?
Linnaelanike turvalisust on vaja tõsta. Me ei saa pidada Kuressaaret turvaliseks, kui ettevõtjad kaebavad pidevalt lõhutud akende üle, pea igal nädalavahetusel toimuvad kesklinnas öösiti kaklused, varguste arv kasvab. Olukorda saab oluliselt parandada, tehes koostööd. Üheks konkreetseks lahenduseks on omavalitsuse poolt linna videovalve väljaehitamine. Endiste Saaremaa politseinikena saame väita, et see suurendab korrarikkumiste avastamist ja selle kaudu vähendab ka kuritegusid. Eelnev praktiline kogemus on Kuressaare näitel olemas, paraku lõpetati toimiv videovalve kehva koostöö tõttu.
Omavalitsus peab politseilt saama regulaarselt teavet kuritegude ja muude korrarikkumiste asjaolude kohta. See annab eelduse õigusrikkumiste põhjustega tegelemiseks.
Rõhuasetus peab olema koostööl erinevate institutsioonide ja ühendustega (politsei, piirivalve, päästeamet, kaitseliit, naabrivalve, ettevõtjad jms). Omavalitsuse rollina näeme siin koostöö initsieerimist ja korraldamist. Koostöö korraldamine ei nõua suuri ressursse, küll aga head tahet.
4. Kas Kuressaare vajab kaasaegset liiklusskeemi?
Jah, ja seda kiiremas korras.
5.–6. Kas linn vajab munitsipaalpolitsei patrulle? Kas Kuressaare linnapark vajab pargivahti?
Üheks oluliseks meetmeks turvatunde tagamisel on tõesti kohaliku omavalitsuse (KOV) korrakaitseametnike ametikohtade mehitamine ja aktiivne panustamine avaliku korra tagamisse. KOV-i korrakaitseametnikud saavad osaleda järelevalvetegevuses, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse.
Eelkõige järelevalve avalikus kohas käitumise üle, parkimisega tegelemine (Kuressaares ei tegele parkimiskorraldusega mitte ükski institutsioon ja tulemuseks on tõeline segadus) jne. Omavalitsuse korrakaitseametnikud peavad olema linlasele partneriks, kelleni jõuaksid mured otse tänavalt. See üksus peab tegema kindlasti tihedat koostööd politseiga.
Linna korrakaitseametnike kaasamisega on võimalik järelevalvet avaliku korra üle laiendada (Tuulte Roosi, Smuuli, Ida-Niitu jt n-ö linnaosadesse), et see ei oleks pelgalt kesklinna- või väljakutsetepõhine. Oleme veendunud, et ressursside efektiivsema kasutamise kaudu on võimalik tänase võimekuse sees luua lisaks olemasolevale ühele heakorra järelevalveametnikule vajalik korrakaitseametnike koosseis. Samuti on ühe ülesandena kaalumist väärt pargivahi funktsiooni täitmine.
Eraldi munitsipaalpolitsei kui institutsiooni loomine ei ole Kuressaare tingimustes reaalne.
7. Kas volikogus peaksid olema volikoguliikmete töörühmad, arutamaks ja lahendamaks linnaosade probleeme? Sest ei ole ju saladus, et Kuressaare linnas on – kuigi ametlikult registreerimata – linnaosad: kesklinn, Tori, Tuulte Roos, Roomassaare, Ida-Niit, Smuuli, Pihtla tee – Talve tänava osa.
Oleme arvamusel, et selliste töörühmade loomine volikogu koosseisus ei ole kõige efektiivsem lahendus, sest volikogu ei moodustata piirkondade põhiselt ja seega võivad mõne piirkonna huvid tahaplaanile jääda. Tuleb luua hoolekogud linna eri piirkondade vabatahtlikest. Hoolekogude esindajad on kursis oma piirkonna probleemidega ning neil oleks õigus pöörduda just selle volikogu komisjoni poole, kelle pädevusse vastava valdkonnaga tegelemine kuulub. Hoolekogu esindaja saaks osaleda volikogu komisjoni töös eksperdina antud küsimuse lahendamisel.
Just see valija tõstatatud teema on keskne. Linnavalitsus ja volikogu peavad olema kompetentsikeskused, kus lahendatakse just linnarahvale olulisi küsimusi. Suurepärane, kui meil on selliseid initsiatiivikaid linnakodanikke, kes tunnevad muret oma nn linnaosa käekäigu pärast. Ainult koostöös aktiivsete linlastega on võimalik leida ja praktikas rakendada uudseid koostöövorme, mis lähendavad linlasi ja linnavõimu.
Tervitused valijale-ekskolleegile Helmut Sääsele.
Kalle Laanet ja
Priit Heinsoo
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
tulevad siia ka teiste erakondade linnapeakandidaatide vastused, vastasel juhul on Oma Saar taas oma lojaalsust tõestanud…..
Talinas on pealik kah kaugelt vaataja. Tema vaatab Hundisilmalt ja korraldab siis. Vahva, kui tellinguid ja pooleliolevaid ehitisi avatakse. Bussides ja trollides on kallutajad, et sõit kreeni ei läheks. Kaugelt vaatab ikka juht paremini ! Kesikud on täiesti kindel valik ! Mina hääletan Sääse poolt.
Tõepoolest, hiljuti oli OS-is juttu, et kandideerijad arvamusküljel sõna ei saa, vaid niipalju kui kõigile nimekirjadele antakse. Aga keskid eesotsas Laanetiga seletavad koguaeg sellel leheküljel. On Kaie vastava korralduse andnud või? Ehk peatoimetaja selgitab!
Mis see siis nüüd on? Vastukaja rubriigis selgitavad ühe erakonna linnapeakandidaadid oma seisukohti, samas kui leht on teistele volikokku kandideerijatele valimisteelseks ajaks kehtestanud kindla korra – kui tahad oma seisukohti avaldada, siis osta reklaampind. Võrdse kohtlemise kohaselt peavad nüüd ka teiste erakondade linnapeakandidaadid vastukaja rubriigis sõna saama. Või oli tegemist makstud pinnaga, aga siis peab olema ka vastav märge. Oma Saar, näita oma sirget selga.
Küllap järgmises lehenumbris seletab Laanest ära selle ETV valimisstuudios tehtud enda arust uhke ettepeneku, et Kuressaares peaks olema rakenduskõrgharidust andev õppeasutus. Vaene Laanet ei teagi, et Kuressares saab juba ammu nii rakenduslikku kõrgharidust kui teha magistrikraadi. Minu hääle sa, Kalle, igatahes kaotasid, sest nii vähe teab meie linnast siis mees, kes loodab kuu aja pärast meeri toolil olla!!!
Kui sa jälgid teledebatti, siis püüa ka sisust aru saada.
Kõrgharidust ja kutseõpet ei kunagi liiga palju Saaremaal ja Kuressaares. Mida rohkem suudame pakkuda haridust, seda rohkem on meil haritud õpetajaid ja seda rohkem on meil haritud noori tulevikus, kes loodetavasti jäävad tulevikus ka kodukanti(kui me suudame neile ikka töökohtio pakkuda). Samuti tuleb väljastpoolt saart nn.meelitada meile noori juurde ja õpingud on hea põhjus tulla. Peret luues meil on suurem võimalus nende haritud inimeste sidumine Kuressaare ja Saaremaaga. Loodan selgituse arusaadavusele. Kalle
võimalus esitatud küsimustele vastata on antud kõikidele kuressaares kandideerivatele nimekirjadele. kas need seda kasutavad, on nende endi valik. eilse seisuga on kindlasti lubanud vastata referomierakond.
Ihahahhhaaa ei tea vist seda, et hetkel Kuressaares tegutsevad “kõrgõppeasutused” on kõik suurte mandriasutuste käepikendused, millised piisavalt põhjuseid leides (a’la õpilaste vähesus, majanduslik mittetasuvus, TäPe PuPu… ja muud) esimesel võimalusel lõpetaks kogu selle tralli. Õppejõudude kvaliteedist ei taha üldse rääkida, sest pärisproffessorid ei viitsi tihti siia “kolkasse” tulla.
Tean, et Kalle mõtte toetajaid on mujalgi kui Keskerakonnas, näiteid samuti. Gotlandi Kolledž sai end Stockholmi Ülikooli küljest lahti ja areneb jõudsalt. Päris OMA ülikoolid on esmase mälupildi kohaselt ka Assoori saartel, Prints Edwardi saarel kanadas. Mis see tähendab? tähendab seda, et ühe kõrgkooli põhiline kvaliteedinäitaja – õppejõudude kaader, paikneb saarel ja keskendub õpetamisele ja arendustegevusele siin. Eelpool mainitud saarte OMA kõrgkoolid on arenevad asutused. Külalislektoritele baseeruv “kõrgharidus” ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
http://en.wikipedia.org/wiki/University_of_the_Azores
http://mainweb.hgo.se/adm/eng.nsf/($all)/DB52D035D82A2107C1256E2900471081?OpenDocument
http://www.upei.ca/home/
Mis sa lahmid? Ära tüütab juba! Vaata laupäevast lehte – Helmut Sääsk esitab valijana küsimused KÕIGI Kuressaares kandideerivate nimekirjade esindajatele. On sul andmeid, et kellegi vastuseid ei avaldata? Kui on, nimeta erakond või nimekiri!! Iseasi, kui ei suvatseta vastata. Enne tee asi selgeks, kui kedagi süüdistama hakkad. Ja kui kuhugi nimekirja kuulud, siis kiirusta, et ka teie vastused toimetusse jõuaksid.
Näita sirget selga ja tunnista, et said asjast valesti aru. Eelnevalt pead muidugi Sääse arvamuse läbi lugema. Üks väike suhkruvesi aitab ka.
Eile sai Marju suu läbi valimisstuudios teada ka seda, et Kihelkonna vallast 60% on looduskaitse all. Millal ja mis ajast, oleks huvitav teada. Nii, et huvitav saade oli. Ja ikkagi on mõni kõrgharidust andev õppeasutus Kuressaares ammu olemas. Tean, et juba kolmart või neljat korda nimetati suvel kolledži direktor ametisse!
Mis palagan nüüd lahti läks? Keskerakond ja/või Oma Saare toimetus andsid vastulöögi pahastele kommentaaridele?
Iseenesest meeldiv, et Kalle (Laanet vist) suvatses vastata tõstatatud rakenduskõrgkooli teemale. Siiski arvan et linnavalitsusel on selle tekkimises marginaalne roll.
Et kui inimestel on eriarvamusi siis on kohe palagan? Anna ikka mõistust ja taiplikust otile… :-)
Paraku arvan et Kihelkonna vallast on isegi rohkem kui 60% valla pindalast mitmesuguste looduskaitseliste piirangutega, s.h. kaitsealad, hoiualad ja hulgaliselt üksikobjekte. Vilsandi rahvuspark ja Viidumäe looduskaitseala pole seal küll ainukesed. Ja eks seepärast ole seal ka igasugu suurema ettevõtluse arendamine üsna keerukas, sest neil piirangutega aladel on ka veel kumulatiivne toime, s.t. piiranguteta alale laienevad tihti igasugu takistused ja nõuded, mis tulenevad piirangutega alaga piirnemisest või selle läheduses paiknemisest. Nii et väide oli pigem õige.
valimiste ajal on poodide tagused ka ju kaitsealad, sellepärast see kuusi kümpi prossa tulebki
Kaua te võite siin veel jahuda? Mingid mõtetud kujud tahavad linnapeaks, no ja mis siis. Tühjus saab mõtetuselt lapse ja selle nimi on ahnus ja edevus.