29.06.2009 arhiiv

  • Möödunud pühapäeval tõi Ratla küla, millest eelmisel nädalal kirjutati kui Saaremaa kümnendast jalast, kokku erinevatel hinnangutel üle kahesaja viiekümne praeguse ja “juurtega” noore ning vana, et pidada maha suur Ratla küla kokkutulek. Päev otsa kestnud seltsimine, heietamine ja meenutamine läks sujuvalt üle simmaniks ja jaanipeoks.

    Ratla küla kokkutulekule jõudsid inimesed ka püsi- ja välismaalt

    Möödunud pühapäeval tõi Ratla küla, millest eelmisel nädalal kirjutati kui Saaremaa kümnendast jalast, kokku erinevatel hinnangutel üle kahesaja viiekümne praeguse ja “juurtega” noore ning vana, et pidada maha suur Ratla küla kokkutulek. Päev otsa kestnud seltsimine, heietamine ja meenutamine läks sujuvalt üle simmaniks ja jaanipeoks.

    Loe edasi...

  • Ajaleht Financial Times Deutschland kirjutas sel nädalal New Yorgis elavast kunstnikust Richard Smithist, kes pakkus rahanduskriisi kiiremaks ületamiseks ühe abinõuna välja dollari uue disaini.

    Kunstniku soovitus: dollarile uus väljanägemine

    Ajaleht Financial Times Deutschland kirjutas sel nädalal New Yorgis elavast kunstnikust Richard Smithist, kes pakkus rahanduskriisi kiiremaks ületamiseks ühe abinõuna välja dollari uue disaini.

    Loe edasi...

  • Laevandus- ja logistikaeksperdid kogunesid sel nädalal Virtsu sadama uude hoonesse kriisikoosolekule, et lahata jaanipäeva paiku liiga hästi ning kahtlaselt tõrgeteta kulgenud mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse tagamaid.

    Parvlaevaliikluse sujumine tõi eksperdid kriisikoosolekule (7)

    Laevandus- ja logistikaeksperdid kogunesid sel nädalal Virtsu sadama uude hoonesse kriisikoosolekule, et lahata jaanipäeva paiku liiga hästi ning kahtlaselt tõrgeteta kulgenud mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse tagamaid.

    Loe edasi...

  • Lõppeval nädalal kirjutas ajakirjandus palju maailma suurimast saarest Gröönimaast. Põhjus on selles, et möödunud pühapäeval, s.o suvisel pööripäeval, võttis see pindalalt hiiglasuur, samas aga hõredalt asustatud saar, mis juba XVIII sajandist on Taani kuningriigi alluvuses, vastu kaaluka otsuse – kuulutas välja omavalitsuse. Asjatundjate väitel on tegu märkimisväärse sammuga teel täieliku iseseisvuse poole. Sõltumatus on hea, samas aga esitavad eksperdid küsimuse – kas Gröönimaa kui iseseisev riik on ikka elujõuline ja jätkusuutlik?

    Arktika dekoloniseerimine: teel iseseisvusele

    Lõppeval nädalal kirjutas ajakirjandus palju maailma suurimast saarest Gröönimaast. Põhjus on selles, et möödunud pühapäeval, s.o suvisel pööripäeval, võttis see pindalalt hiiglasuur, samas aga hõredalt asustatud saar, mis juba XVIII sajandist on Taani kuningriigi alluvuses, vastu kaaluka otsuse – kuulutas välja omavalitsuse. Asjatundjate väitel on tegu märkimisväärse sammuga teel täieliku iseseisvuse poole. Sõltumatus on hea, samas aga esitavad eksperdid küsimuse – kas Gröönimaa kui iseseisev riik on ikka elujõuline ja jätkusuutlik?

    Loe edasi...

  • Saaremaa loodushuviliste noorte laager toimus seekord Kipi-Koovi matkakeskuses ja selle ümbruses. Laager oli preemiaks õpilastele, kes olid käesoleval õppeaastal koostanud loodusalase uurimistöö.

    Noored looduseuurijad olid preemialaagris Kipi-Koovil

    Saaremaa loodushuviliste noorte laager toimus seekord Kipi-Koovi matkakeskuses ja selle ümbruses. Laager oli preemiaks õpilastele, kes olid käesoleval õppeaastal koostanud loodusalase uurimistöö.

    Loe edasi...

  • Läinud aasta jõulude ajal lahkus Rootsis ootamatult meie hulgast Saaremaalt võrsunud teadlane-füüsik Andrus Ausmees. Need, kes Andrust teadsid ja tundsid, võivad kinnitada – ta oli tagasihoidlik, samas aga seltskondlikult mõnus ja ustav kamraad, väga hea huumorisoonega ning äärmiselt erudeeritud vestluskaaslane. Andruse kolleegid väidavad aga veel, et ta oli erakordselt võimekas teadlane, kelle elutee ebaõiglaselt vara katkes. Täna, 27. juunil kell 13 toimub kodusaare Kudjape kalmistul Andruse ärasaatmise tseremoonia.

    In memoriam Andrus Ausmees – esimene teadusdoktor taasiseseisvusajal

    Läinud aasta jõulude ajal lahkus Rootsis ootamatult meie hulgast Saaremaalt võrsunud teadlane-füüsik Andrus Ausmees. Need, kes Andrust teadsid ja tundsid, võivad kinnitada – ta oli tagasihoidlik, samas aga seltskondlikult mõnus ja ustav kamraad, väga hea huumorisoonega ning äärmiselt erudeeritud vestluskaaslane. Andruse kolleegid väidavad aga veel, et ta oli erakordselt võimekas teadlane, kelle elutee ebaõiglaselt vara katkes. Täna, 27. juunil kell 13 toimub kodusaare Kudjape kalmistul Andruse ärasaatmise tseremoonia.

    Loe edasi...

  • Kas, millal ja millistel tingimustel tuleb noor inimene pärast õpinguid Saaremaale tagasi? Kuhu on noortel pärast gümnaasiumi lõppu kavas õppima minna? Millises ametis või valdkonnas soovivad nad tulevikus töötada?

    Millist tulevikku ootavad Saaremaa noored

    Kas, millal ja millistel tingimustel tuleb noor inimene pärast õpinguid Saaremaale tagasi? Kuhu on noortel pärast gümnaasiumi lõppu kavas õppima minna? Millises ametis või valdkonnas soovivad nad tulevikus töötada?

    Loe edasi...

  • Ma olin nii kolme–nelja-aastane, kui jäin haigeks ning lastearstiks olnud keskealine kopsakas naisterahvas mind läbi vaatamas käis. Olin muidu väga seltskondlik kodus kasvanud laps, aga arsti kartsin kui kurat välku. Võõrad lõhnad, valge kittel – röökisin mis jube. Kuid tohter andis oma kuuldetorud ja värgid mulle mängida ja saime kiiresti sõbraks. Kui siis mõni aeg hiljem ema ja vanaema pärisid, kelleks ma saada tahan, vastasin, et arstiks ja autojuhiks.

    Ingrid Holm ja tema sakiline elutee (2)

    Ma olin nii kolme–nelja-aastane, kui jäin haigeks ning lastearstiks olnud keskealine kopsakas naisterahvas mind läbi vaatamas käis. Olin muidu väga seltskondlik kodus kasvanud laps, aga arsti kartsin kui kurat välku. Võõrad lõhnad, valge kittel – röökisin mis jube. Kuid tohter andis oma kuuldetorud ja värgid mulle mängida ja saime kiiresti sõbraks. Kui siis mõni aeg hiljem ema ja vanaema pärisid, kelleks ma saada tahan, vastasin, et arstiks ja autojuhiks.

    Loe edasi...

  • Seitsekümmend viis aastat tagasi, 1934. aasta 30. juunil, leidis Saksamaal aset sündmus, mida ajalookirjanduses on hakatud kutsuma võika nimega – Pikkade nugade öö (sks k die Nacht der langen Messer), mille käigus Adolf Hitler kõrvaldas võimuvõitlusest rünnakrühmlaste ehk SA (lüh sõnast Sturmabteilung) juhtkonna.

    Eelolev nädal möödanikus

    Seitsekümmend viis aastat tagasi, 1934. aasta 30. juunil, leidis Saksamaal aset sündmus, mida ajalookirjanduses on hakatud kutsuma võika nimega – Pikkade nugade öö (sks k die Nacht der langen Messer), mille käigus Adolf Hitler kõrvaldas võimuvõitlusest rünnakrühmlaste ehk SA (lüh sõnast Sturmabteilung) juhtkonna.

    Loe edasi...

  • Asta Seppo (75) unistas lapsena, et temast saab kord näitleja, kirjanik või koorijuht. Koorijuhtimisega läks sedasi, et naabrinaine kahtlustas tüdruku kõõritamises ja kätega vehkimises teatud liiki haiguse tunnuseid. Rääkis emale ja last hakati jälgima… Luuletusi meeldib Astale kirjutada tänaseni, aga lauasahtlisse. Aga näitlemine – sellega on läinud paremini – Asta Seppo on veerand sajandit olnud Saaremaa rahvateatri näitleja.

    Ulaka tüdruku kolm suurt unistust (1)

    Asta Seppo (75) unistas lapsena, et temast saab kord näitleja, kirjanik või koorijuht. Koorijuhtimisega läks sedasi, et naabrinaine kahtlustas tüdruku kõõritamises ja kätega vehkimises teatud liiki haiguse tunnuseid. Rääkis emale ja last hakati jälgima… Luuletusi meeldib Astale kirjutada tänaseni, aga lauasahtlisse. Aga näitlemine – sellega on läinud paremini – Asta Seppo on veerand sajandit olnud Saaremaa rahvateatri näitleja.

    Loe edasi...

  • Laupäeval Ahvenamaal alanud 13. Saarte mängude avapäev oli saarlastele edukas. Kokku neli medalit toodi koju judos, kergejõustikus ja laskmises.

    Saarte mängude avapäev: Saaremaale neli medalit

    Laupäeval Ahvenamaal alanud 13. Saarte mängude avapäev oli saarlastele edukas. Kokku neli medalit toodi koju judos, kergejõustikus ja laskmises.

    Loe edasi...