Kihelkonna “Latern” – uue rahvateatri sünd! (3)

Kihelkonna “Latern” – uue rahvateatri sünd!

IGATSUS MILLEGI ILUSA JÄRELE: (vasakult) Kadriann Saar, Annika Allak ja Valdo Lauri.

Kuigi Jaan Tätte “Latern” esietendus juba selleaastasel Külateatrite festivalil Salmel, oli igati põhjust etendada seda lavastust taas möödunud laupäeval Kihelkonna vastses kultuurimajas. Esiteks pani see ametliku aluse Kihelkonna rahvateatrile ja teiseks on see lavastus tõesti hästi välja kukkunud. Vastavatud rahvamajja oli kogunenud üle 300 inimese – nende hulgas ka näidendi autor Jaan Tätte ise –, et näha kaasahaaravat teatritükki.

Jaan Tätte on Eesti rahva- ja külateatritele tänuväärne näitekirjanik. “Latern” näidendina on seda eriti oma kalurikülaeluga. Mereelu traditsioonid ja legendid läbisid etendust küll taustana, kuid põhiline oli ikkagi inimese igatsus millegi ilusa ja tunnete järele.

Lavastaja Margus Kõrgesaare sõnul sai Tätte näidend valitud just seetõttu, et selle näidendi mõte – kes sellest aru saab – oli tol ajal aktuaalne. “Ma usun, et ta ei ole mitte vähem aktuaalne ka tänases maailmas. Jaan Tätte on ikkagi naabersaare mees, eks ikka see on ka üks põhjustest,” ütles Kõrgesaar, lisades, et kena lühike tükk, ega me siis kohe päris laulupeoga ka alustada saanud. Kui pärisin, mis autor ise etendusest arvas, muigas Kõrgessaar, et ega Tätte otseselt laitnud, aga kiitvaid sõnu tuli küll. “Ta oli rahul. Ütles, et tal autorina ei olnud piinlik saalis istuda.”

Kihelkonna lavastuse noor naispeaosatäitja (Annika Allak) mängib võluvalt välja rannaküla üksiku naisterahva, lihtsa, naiivse ja meest ihkava. Naiivne küll, aga piisavalt julge, et oma soovide ja kosilastega mängida, varieerida. Tulid küll romantilised ning uhkesti väljaehitud mehed, kuid ümber sõrme keeras nad hoopis neiu. Näitlejanna kiituseks tahan veel rõhutada oskust tabada ja kasutada oma loomulikku sarmi. Tõeliselt tore, et sellised inimesed teatrilavadele jõuavad!

Lavastuses kosilasi mänginud noormehed (Tenno Lauri ja Kristjan Kurvits) olid kõige paremas mõttes tõelise külateatri tüübid. Muheda mängulustiga ja suurest lavakogemusest rikkumata. Nad olid publikule mõistetavad ja arusaadavad. Mängisid välja oma totakad kostüümid ja napakad karakterid.
Kas see on lavastaja või kogu trupi koostöö, aga lavakujundus tegi etendusega suurepärast koostööd. Nagu see peabki olema, on ju lavakujundus etenduse üks olulisemaid koostisosi. Lava külluslik, kuid lihtne kujundus lasi tunnetada mere lähedust ja mereäärseid öiseid ootavaid laternaid. Olgu need siis laevadele või meestele mõeldud. Eks laevameeskond ju meestest enamasti koosnebki…

Tublid olete, kihelkondlased! Te ei komistanud ülepakkumiste ja -mängimistega ning samas ei läinud lihtsamaid teid pidi. Küllap tunnetasite, et see tekst on ise nii mõjus, et lisada sellele mingeid ennenägematuid nüansse, oleks olnud liig. Te tundute teadvat oma piire. Etendus oli armas, lõbus ja omane.

Palju jaksu ja särtsu teile järgnevateks mängudeks!
Kellel on soov “Laternat” näha, siis järgmine etendus on 23. juunil Lümanda jaanitulel kell 20.

Print Friendly, PDF & Email