Pretsedent on loodud – kohtuvaidlus Delfi versus Leedo päädis viimase võiduga. Meediakanal puhiseb pahaselt ja lubab edasi Euroopasse kaevata. Toetajad arutlevad sõnavabaduse piiramise üle. Selline on üks uudis eelmise nädala Eesti meediamaastikult.
Arvan, et kohus tegi otsuse ausalt ja tuginedes faktidele ning süüdistusele. Pole mõtet rääkida rämpskommentaatorite ristilöömisest, kui nende vastu hagi ei esitatud. Iseasi muidugi, miks Leedo Delfiga kaklema läks ja miks ta kommenteerijate vastu süüdistust ei esitanud. Oleks ehk olnud kohasem? Pole ju mõtet hurjutada sõnumite edastajaid, vaid ikka sõnumite tootjaid. Aga seekord sedamoodi. Pretsedent on loodud ja õhus on ähvardust ka kommentaariumides ilastajatele.
Koos demokraatliku riigikorraldusega oleme endale saanud ühe olulise ja tähtsa vabaduse – avada suu ja öelda välja, mis sülg suhu toob. Kuid oleme unustanud oma vastutuse. Oleme unustanud, et vabadus ja õigus midagi teha või öelda toob endaga kaasa ka vastutuse.
Arukad ja südametunnistusega inimesed õpivad vastutama tavaliselt eriliste raskusteta – see on osa intelligentseks inimeseks olemise rutiinist. Ja selles rutiinis elavad inimesed ei läbusta avalikku ruumi oma ilgete kommentaaride ja labaste lausungitega.
Olla kodanik demokraatlikus ühiskonnas tähendab sisuliselt seda, et oleme lugupidavamad ja tolerantsemad ka kaaskodanike suhtes ning ei saada avalikku ruumi sõnumeid, mis teisi inimesi alavääristavad. Ja selle asemel, et meediat materdada, võiksime ja peaksime üles otsima oma vastutustunde – vastutuse oma sõnade ja tegude eest, sest selle kaudu saab me ühiskond oma kvaliteedi.
Keegi tark mees kaugel Ameerikas on kunagi öelnud: Three things that never come back: the spent arrow; the spoken word; the lost opportunity. Kuid tegelikult ei peagi nii väga tark olema ega ka mitte kaugel Ameerikas elama, et seda teada…
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
…ikka sent arrow – lastud nool, täheviga sees. Aga see on pisiasi.
Ole kena ,pane ingliskeelsele väljendile eestikeelne tähendus ka sulgudesse. Köik ei möista ju seda vöörkeelt. On ju nii! See ei ole norimiseks.
tänud tähelepanelikele lugejatele selle inglise keele kohapealt. täiesti nöus märkusega ja proovin tulevikus olla tähelepanelik
Kas solvata ja ropendada on sõnavabadus? Ei ole. Ja nii kaua, kui meie inimeste lastetuba on olematu, tulebki taoliste tüüpide pärast “sõnavabadust” piirata. Sõnavabadus eeldab vastutust ja julgust ja kui puudub julgus oma nime all arvamust avaldadada, siis sõimule vaba tee andmine, on ikka väga küsitav. Millist sõnavabadust edendab see, et anonüümselt antakse teada, kui paks või peenike sa oled, kui lollid su lähedased on jne?
Nõus eelmisega. Haigete inimeste tatipritsimist tulebki piirata. Hea, et Leedo julges algust teha. Iga portaali omanikul on õigus solvavaid kommentaare kustutada ja kui seda ei taheta/jõuta teha, siis tulebki vastutus võtta.
Aga kuidas nimetada seda kui meie ajakirjandus toodab artikleid, milles teadvalt esitab kallutatud andmeid, misläbi samuti saab inimeste eneseväärikus solvatud ning samal ajal püüab tetud persoone alati nn. heas valguses näidata ja nende tegelikku olemust varjata.
Siis on artikli juures ajakirjaniku nimi ja tema peale saab esitada kaebuse Avaliku Sõna Nõukogusse. Ja täiuslikku tõde ei ole olemas! Ja täiesti sõltumatut ajakirjandust vähemalt Eestis pole olemas.