Ça va*, Saaremaa uue aja ärid?

Ça va*, Saaremaa uue aja ärid?

 

Nn uue aja ärideks kutsutakse kõiksugu laenu- ja pandiettevõtteid. Kuigi selles, et inimesed võlgu elavad ning aeg-ajalt raha laenavad ja oma vara pandivad, pole iseenesest ju midagi uut, on samas selge, et laenu- ja pandiäri puhkeb õitsele just majanduslikult rasketel aegedel. Põhjus on lihtne: majandussurutise ehk masu päevil muutub defitsiitseks raha – see eriline kaup, mis, nagu teada, on kogu ülejäänud kaupade maailma väärtuse mõõdupuuks. Nii nagu kogu maailmas, on ka Eestis viimasel ajal palju hakatud rääkima deflatsioonist – see on protsess, mille käigus raha väärtus suureneb. Deflatsioon paneb raskesse olukorda laenuvõtjad, sest reaalhindades tuleb neil rohkem tagasi maksta, ja soosib laenuandjaid.

Veebruari lõpus alustas Kuressaare külje all Kudjape külas tegevust A&T Pandimaja. Kevadel oli sellest juttu ka Oma Saare uudisterubriigis.
Kuna praeguseks on uus ettevõte juba kolm kuud tegutsenud ja jõudu kogunud (selle kinnituseks on näiteks värskelt avatud kodulehekülg www.atpant.ee), otsustasime asja veidi lähemalt uurida.
Saaremaa ainukese pandimaja esimestest tegevuskuudest nõustus rääkima üks selle asutajatest Tatjana Aavik. Juttu alustasime pandimaja loomise mõttest.

Kas võib öelda, et olete praeguse raske ajastu märk?
Võib ka nii öelda. Kuna nägin, et praegusel ajal on palju neid, kes tunnevad huvi laenu saamise vastu, siis otsustasingi äri püsti panna.

Miks ikkagi pandimaja?
Teate, paljude jaoks on laenu tagasimaksmine üpriski raske, kuna on oht, et sulle tulevad kaela inkassofirmad, kohtutäiturid ja muud probleemid… Seega on võib-olla kergem loobuda mingist asjast ja anda see panti. Ma loobun küll asjast, kuid säilitan ehk südamerahu, sest kui ma laenu tagasi maksta ei suuda, jääb ju pant ikkagi tagatiseks.

Kui telefonitsi kohtumist kokku leppisime, rääkisite, et seni on kliente jagunud.
On tõepoolest. Pole neid arve küll täpselt kokku löönud, kuid näiteks siin on möödunud kuul sõlmitud lepingud (Tatjana Aavik näitab küllaltki kopsakat paberite pakki – toim).

Kui palju teil siis kliente käinud on?
Ütleme 300 ringis, mis teeb umbes 100 klienti kuus. Ausalt öelda ma nii suurt arvu ei lootnudki. Kui äri käivitasin, mõtlesin, et tuleks kas või mõni klientki, et siis saaksin oma raha veidi teenima panna.

Selliseid ärisid nagu teil nimetatakse uue aja ärideks…
Jah. Kuid mul on see pandimaja ikkagi natuke teistmoodi kui näiteks mandril.

Mismoodi siis?
Ma ei ole näiteks käitunud nii, et kui inimene õigeks ajaks oma panditud asjale järele ei tule, panen kohe selle asja müüki. Ikka olen veidi oodanud ja pakkunud võimalust laenu tagasimakse tähtaega pikendada.
Ühesõnaga ma ise arvan, et ma ei ole röövelliku ja halastamatu mõttelaadiga inimene. Mind huvitaks pigem see, et pantija oma asja lõppkokkuvõttes ikkagi välja ostab.
Pealegi on mul selle lühikese aja jooksul juba püsikliente tekkinud, kellele ma teen soodustust.

Klientide järgi nuhkimine pole küll ilus, aga kes ikkagi on need inimesed, kes teie teenuseid kasutavad?
Alguses ma tõepoolest pisut pelgasin, et äkki tuleb siia n-ö asotsiaalse käitumisega inimesi ja väga vaeseid, kes toovad kodunt oma viimase asja. Kuid õnneks eksisin.
Üldiselt on siin käinud soliidsed inimesed – näiteks on olnud pensionäre, kes siia asju toovad, ja isegi mõned firmaomanikud on meie asutust külastanud.

Kuidas küll nemad on teie klientide hulka sattunud?
Siin on peamiselt tegu ajutiste ja ootamatult tekkinud raskustega. Näiteks pole nad õigeks ajaks oma tarnijatelt raha kätte saanud, kuid samas on vaja töötajatele palk välja maksta, maksud tasuda jne.

Koduleheküljelt võis lugeda, et olete oma teenuste pakki laiendanud.
Uus teenus on meil laenu andmine metsamaa tagatisel. Metsamaa just seetõttu, et kinnisvara tagatisel ei saa ma laenu anda, kuna selle hinda on raske määrata. Kuid metsal on jääv ja suhteliselt püsiv väärtus.

Kui suur teie käive on kuus olnud?
Kuna olen FIE, pole ma igas kuus kokkuvõtet teinud. Ütleme nii, et miinustesse pole langenud ja kasumit ma juba teenin.
Ei tahaks oma sissetuleku täpset numbrit ajalehes avalikustada, kuid see summa on ikkagi mõnevõrra suurem sellest 4000-kroonisest palgast, mille oleksin teeninud, kui oleksin siin mõnele vabale töökohale läinud.

Miski pole aga igavene, ka masu. Kas tuleviku peale mõtlete?
Kui olud ka muutuvad, pole mul suurt midagi kaotada. Äri on mul ju oma kodus, renti ei maksa. Pealegi pole mul töölisi, kellele ma palka maksma peaksin.

Kuidas mandri pandimajadel läheb? Kui on majanduslik õitseng, räägitakse sellistest asutustest väga vähe, kriisi ajal aga palju.
Kui seda äri alustasin, helistasin Luutari omanikule. See on Eesti üks suuremaid pandimaju. Sealt ma esimesed nõuanded saingi.
Igatahes sellel firmal on äri juba pikema aja vältel hästi läinud. Nende eeskujul olen hakanud ka juba investeerimisvõimalusi kasutama.

Mis mõttes?
Näiteks teie annate oma raha mulle kasutada, me teeme investeerimislepingu ja selle raha pealt tuleb teile aastas teatud intress. Kaks kindlat investorit on mul juba olemas ja kolmandaga käivad praegu läbirääkimised.

Kujutan ette, et panti tuuakse igasuguseid asju. Kas kasutate esemete hindamisel ka konsultantide abi?
Kuldehete ja arvutite puhul küll. Kuid kalliskive ma üldse vastu ei võta, kuna siin Saaremaal pole eksperti, kes oskaks neid hinnata.

Mille alusel te üldse hinna määrate?
Kõik sõltub ikkagi esemest, mis mulle siia tuuakse. Ja eks ma ise liigun ka poodides ringi ja vaatan, millist hinda seal küsitakse.

Äsja toodi siia üks trimmer, kui palju selle eest annate?
Poes uuena maksab säärane riistapuu ca 1800 krooni. Mina annan selle eest umbes 500 krooni. Kui leping on näiteks sõlmitud 15 päeva peale, lisandub veel intress 1% päevas. Kui omanik tahab kahe nädala pärast pandi välja lunastada, saab ta selle järelikult tagasi 575 krooni eest.
Kui ta seda ei tee, tuleb mul asi müüki panna. Ise oletan, et üle 1000-kroonise hinnaga ma seda kiirmüüki panna ei saa.

Kas seni on kõik lunastamata pandid realiseerida õnnestunud?
Teate, mul on isegi kaubapuudus.

Olete teile pakutavaid pante ka tagasi lükanud?
Kui ikka inimene toob siia sellise eseme, mida ise ei söandaks teisele müüa, siis säärast rämpsu ma vastu ei võta. Näiteks kui inimene pakub mobiiltelefoni, millel pole enam isegi numbreid peal, akulaadija ja dokumentide olemasolust rääkimata…

Teil peab esemete hindamisel ikka hea vaist olema.
Tegelikult nõuab see amet veidi ka psühholoogilisi oskusi läbirääkimiste pidamiseks. On juhtunud, et mõni klient on pahane, et saab oma pandi eest liiga vähe. Siis püüan ma inimesele selgitada, et ta peab oma eseme tulevikus ju ka välja ostma. Ning mida suuremat summat ta soovib, seda raskem on tal armsaks saanud eset välja osta.

Aeg-ajalt on ajakirjanduses kirjutatud, et pandimajade ümber tiirleb kõiksugust kriminaalset elementi…
Saaremaa on ikkagi hästi turvaline koht, seega pole mul õnneks sääraste inimestega seni kokkupuuteid olnud. Mul üks tuttav pidas Tallinnas pandimaja ja temal tekkis seal suur probleem narkomaanidega. Siin Saaremaal pole ma oma ettevõttes seni isegi purjus inimest kohanud…
Pealegi on mul siinse politseiga üpris head suhted ja kui tekibki kahtlus, et mõni panti pakutud ese võib varastatud olla, siis pöördun kindlasti politsei poole.
Üldiselt olen Saaremaa inimestega rahul, sest nemad on ka rasketel aegadel kohusetundlikud ja panti toodud esemed on reeglina välja ostetud.

* Ça va – kuidas läheb (pr k)

Print Friendly, PDF & Email