Laugust lähetatakse laia ilma krabipuure ja kalapüügivahendeid

Laugust lähetatakse laia ilma krabipuure ja kalapüügivahendeid

TÖÖKOLLEKTIIV ON MEIL VÄGA MEELDIV: Kuus aastat Frydendahlis töötanud Laugu küla elanik Kersti Nõmm on peale meeldiva töö rahul ka toreda kollektiiviga.

Üheksa aastat on Leisi vallas Laugu külas kunagise Karja näidismajandi põllutöömasinate töökojakompleksis kalapüügivahendeid ja muud merevarustust valmistatud. Firma Saare Fryden-dahl OÜ pakub Laugus tööd 29 saarlasele. Aasta-aastalt on toodangu maht tasapisi kasvanud. Kui 2000. aastal alustati tühjaks jäänud angaaris kahe-kolme inimesega, siis nüüdseks on töötajate arv kümnekordistunud.

Laugus ei valmistata üksnes mahukaid metallist krabipüügivahendeid, mida tegijad ise krabipuurideks nimetavad, valdava osa toodangust moodustavad hoopis igasugused “punutised” – kalavõrgud, köied, nöörid ja vööd. Toodangu nomenklatuur on kirju. Saarlased saavad hakkama igasuguste vahendite valmistamisega.

Küsimusele, miks 1992. aastast Nasval tegutsenud taanlaste firma Frydendahl Iron Strand oma osakonna 2000. aastal just Laugus avas, vastas ettevõtte juht Vallo Heina, et see sobis temale hästi.
“Mõtlesin, et kui pensionile jään, siis on kodukohast Metskülast hea lähedal öövahina pensionilisa teenimas käia,” pööras firmajuht jutuajamise alguse naljaks.

Tegelikult mõtles Vallo Heina üheksakümnendate aastate lõpul asja tõsiselt. Vahest lõi välja ka koduvalla patriotism. Inimestele oli tööd vaja ja endise põllumajandusmajandi kasutult seisev angaar sobis ka kalapüügivarustuse tootmiseks. Sama küla mees Ahti Hioväin võttis uue osakonna rajamise raskused enda kanda ja asi läkski käima.

Nüüdseks on Frydendahli Laugu osakonnal neli suurt tootmishoonet. Töökätest tuntakse puudustki. “Võtaksime hooajaks kohe ühe metallitöömehe juurde. Ennekõike vajame kogenud keevitajaoskustega meest,” teavitas Ahti Hioväin.

Töökollektiivis on võim piltlikult öeldes naiste käes. 29 töötaja hulgas on mehi vaid seitse. Siinsed naised peavad olema tehnikaga sina peal, oskama käsitseda punumis-, rakendus- ja igasuguseid muid üsnagi keerulisi masinaid. Mehed teevad põhiliselt metallitööd. Maailmameredel püütakse ka metallist püügivahenditega. Küll mitte kalu, aga näiteks pirakaid krabisid. Metallist krabipuure Laugus kokku keevitataksegi. Suur partii on metallimeestel praegu pooleli. Metallist valmistatud korvitaolisele osale pannakse võrk peale ja nii sarnaneb see mingit moodi vähinatale.

Samas tehakse püügivahenditele metallist mitmes mõõdus ankruid.
“Kohapeal on kõik väljaõppe saanud. Eestis ei olegi sellist kooli, kus kalapüügivahendite tegijaid õpetataks. Meie naised on töövõtted ja -vilumuse kiiresti omandanud. Taanlastest ettevõtte omanikud on toodangu kvaliteediga rahule jäänud. Inimestele see töö istub ja tähtis on seegi, et nõudlus meie toodangu järele on jätkuvalt suur. Siiani ei ole me pidanud toodangu mahtu ega inimeste palkasid vähendama,” andis Ahti Hioväin olukorrast ülevaate.

Kõik tööd soovinud inimesed on neljakuulise katseaja edukalt läbinud. Need, kes on tööle tulnud, on reeglina ka jäänud. “Esialgu ehk tundub, et tegemist on keeruliste masinatega, aga päris nii see ei ole. Naised peavad tehnikast muidugi üht-teist jagama, aga kõik on ju õpitav,” kirjeldas Ahti Hioväin oskustööliseks saamist.

Enamik tööperest on Leisi valla elanikud. Vallajuhtidele tegi Frydendahli vabriku avamine Laugus heameelt. Lehemeeski sai vallavalitsusest sellest firmast loo tegemiseks soojad sõnad kaasa.

Leisi vallale tähendab kohalik tööstusettevõte palju

“Kui olime vallavanema vastuvõtul, siis mainis vallajuht oma kõneski, et tal soovitatud raamatupidamine üle vaadata, milles asi, et Leisi vallas pole tulumaksu laekumine langenud. Vallavanem Ludvik Mõtlepil oli vastus kohe võtta – meil töötavad kõik firmad edasi. Valla areng sõltub ju ka ettevõtete edukusest. Meiegi püüame olla tasemel,” arutles Ahti Hioväin.

Saare Frydendahl OÜ toodang on saavutanud stabiilsuse. Ettevõtte peakorter ja enamik tootmisruumidest asub Nasval. Laugu osa moodustab firma tegevusest laias laastus ühe kolmandiku.

Nii Nasval kui ka Laugus valmistatud püügivahendid ja muu kaup viiakse Taani vahelattu ja seal siis jagatakse üle maailma laiali. Õnneks kogu maailmas saarlaste tehtud püügivahenditele turgu jagub. Nüüdisaja kalavõrgud on tugevast materjalist, nailonist, polüestrist ja teistest tehiskiududest, seega üsnagi vastupidavad. Võrke valmistatakse igasuguse silmasuurusega ja mitmes mõõdus. Kõige suuremad võrgud, mis Laugus tehtud, on olnud 250 meetrit pikad ja üle 100 kilo rasked.

Kui kaua saarlaste tehtud kalapüügivahendid püügivetes ja kalameeste käes vastu peavad?
“Mida vähem, seda parem meile,” muigab Hioväin.
Selge see, aga vaevalt kalurid siis rohkem selle firma võrke ostaksid, teades, et need pole vastupidavad. Saare Frydendahl OÜ ei ole pidanud oma toodangu pärast häbi tundma. Püügivahendite kvaliteedi kohta pole pretensioone esitatud.
Laugu meistrid pole kunagi ka tellijaid alt vedanud. Kõik on oma kauba tähtajaliselt kätte saanud.

Metallitöömehed ja võrgurakendajad käivad tööl ühes vahetuses. Punujate tsehhis käib aga töö ööpäevaringselt. “Punujad käivad meil tööl kolmes vahetuses. Firma väikebuss toob nad tööle ja viib pärast vahetuse lõppu koju,” selgitas Ahti Hioväin.

Lisaks n-ö merelisele toodangule on viimasel ajal ka “maapealseid” tellimusi tulnud. “Lipuvabrikutele valmistame lipupaelasid ja jahtidele teeme purjenööre. Üldiselt on aga kogu toodang mereline,” rääkis osakonnajuhataja.

Igal reedel viib suur furgoon täislastis koorma Laugust Nasvale. Sealt läheb kogu toodang Taani, kust omakorda sama veokiga toormaterjali Saaremaale toimetatakse.

Laugu osakonda laiendada lähimas perspektiivis plaanis pole. Ettevõtte territoorium seda lihtsalt ei võimalda.

Tööpere liikmed on üksmeelsed ja kokkuhoidvad. Vahepeal pikemal lapsehoolduspuhkusel olnud Laugu küla elanik Kersti Nõmm ütles otse välja, et kollektiiv on see, mille pärast rõõmsameelselt tööle tullakse ja õhtul heatujuliselt koju minnakse. 15 aastat firmas töötanud (alustanud Nasval) ja eestöölise seisusse tõusnud Gerda Kolk ei pane paljuks koguni Kuressaarest pikka teed Laugu sõita. “Eks see töö ole omamoodi huvitav. Mind on see kinni hoidnud,” kinnitas naine.

Kolm aastat tagasi avati Laugus võrkude rakendustsehh ja see võimaldas inimesi juurde võtta. Meestevägi metallitöökojas ütles nagu ühest suust, et töö konti ei murra ja on meestele kohane. Kust ikka paremat leida ja ega keegi mujale igatsegi.

Print Friendly, PDF & Email