Kõne Iffile (1)

Kõne Iffile

 

Täna räägime eestlaste lemmiklaulust ja kahest järjestikusest kontserdist,
mis tulekul.

Minu arvates oli see ettevõtmine – eestlaste lemmiklaulu valimine – üks rahva rõõmustamiseks välja mõeldud üritus. Tegelikult on päris võimatu isegi parima tahtmise juures kõiki lemmiklaule ritta panna, sest maitsed on erinevad. Aga on ju hea kuulata-vaadata ja vanu lugusid meelde tuletada.
Inimeste kõrvu on jäänud lood originaalesitajatelt, aga selles võistluses oli originaali vähe. “Kaelakee hääl” näiteks oli. Mul on väga hea meel, et “Koit” võitis, aga siiski on see meile hinge sööbinud just Mäksi esituses.

Lava taga sellist võistlusmeeleolu küll ei olnud. Oli üksmeelne ja lõbus esinejate seltskond. Terve pühapäevase päeva olid proovid ja need väsitasid. Aga kõik pidasid ilusasti vastu, ma imestan, et vanameister Uno Loop oli nii suurepärases vormis. Ta on tõeliselt kõva mees, et selle pika päeva seal vastu pidas. Soliste oli väga palju ja see noortest poistest koosnev orkester sai ka väga hästi hakkama.

Rannapi kohta ütlen, et Rein Rannap on nähtus omaette. Tema lood olid mingitel aegadel juba peaaegu unustatud. Ta on aga mees, kes ise teeb kõvasti tööd igasuguste suvetuuride kokkupanemisel. Rannap on selline äge helilooja, kes ise võitleb selle eest, et tema lood püsiksid. Võta kas “Raagus sõnad”, “Rahu” või muud, ta on ise toonud need lood taas pinnale. Rannap on hea helilooja, kelle lood on sellised, mida on hea laulda. Seal on meloodiat, seal on harmooniat, head tekstid ja küllap oma sõnumgi, mis jääb.

Omal ajal kirjutati ju tohutult palju head eesti estraadimuusikat – Oit, Ojakäär, Naissoo, Arro, Kikerpuu. Need lood jäävad, sest aeg on need välja sõelunud. See annab märku, et noored heliloojad võiksid keskenduda rohkem sisule, mitte vormile.

Minu arvates oleks väga kehv uudis, kui see laulukonkurss järgmisel aastal uuesti hakkaks otsima Eesti kõikide aegade lemmiklaulu. Küllap leitakse mingi muu vorm, kui seda üritust edasi viia tahetakse. See kontsert oli nii pildiliselt, heliliselt kui ülesehituselt igati tore.

Pühapäeval olen laulmas Leedri külas, esinen koos Heliosega. Niipalju kui ma Oma Saarest olen lugenud, on seal heategevusüritus ühe seltskondliku kooskäimise koha ehitamiseks. Heategevusüritused mulle meeldivad, need on iseenesest väga südamlikud ja mõnusad olemised, ma naudin neid. Ka sel päeval tulen Tallinnast otse Leedri külla ja pärast esinemist panen kohe pealinna tagasi.

Aga sünnipäevakontsert on hoopis teine asi, algul ma seda ei plaaninudki. Aga pakkumine tehti, ma olen ju Kuressaare poiss ja kuidas ma siis ära öelda sain… Ka kümme aastat tagasi tegin ju kontserdi sel päeval. Olgu see minu poolt väikene kummardus Kuressaare linnale ja kõigile saarlastele.

Print Friendly, PDF & Email