Austerlased plaanivad Saaremaa vetest Saksa lennuki välja tõsta (1)

Austerlased plaanivad Saaremaa vetest Saksa lennuki välja tõsta

MAETUD VIINI KALMISTULE: 1944. aasta 8. novembril Ameerika hävitajate poolt alla tulistatud Nowotny põrm on maetud Viini kalmistule ning Raul Salumäe sõnul ei ole tema mälestus Austrias kuigi populaarne. Nowotny haud on surma-aastapäeval olnud Austria neonatside kogunemiskohaks.

Austria firma Sandy Air on Saaremaa lähistel meres avastanud Teise maailmasõja aegse Saksa lennuki ning otsib võimalusi selle üles tõstmiseks, et lennuk restaureerida.

Firma esindajad on pöördunud Eesti saatkonna poole, et uurida, millist tõkete ületamisega tuleb sellise ettevõtmise asjaajamisel arvestada.
Oma Saarel ei õnnestunud Sandy Airi esindajaid eile kätte saada, kuid teada on, et austerlased soovivad veest välja tuua ilma lastita Teise maailmasõja aegse lennuki, mille piloodil õnnestus pääseda.
Saaremaa muuseumi teadur Raul Salumäe ütles Oma Saarele, et suure tõenäosusega on tegu1941. aasta juulikuus Saaremaa lõunaranniku läheduses merre kukkunud Walter Nowotny lennukiga.

“Allatulistatud Saksa lendurite eluga pääsemisi pole Saaremaal teadolevalt rohkem olnud, tegu oli täiesti harukordse juhtumiga,” sõnas Salumäe.
Sandy Air on ettevõte, mis tegeleb veealuste otsingute ja lennukite taastamisega. Firma soovib lennuki keskkonnasõbralikult üles tõsta, Austriasse viia ja restaureerida. Nende kodulehel võib näha pilte mitmest taastamisel olevast ning juba taastatud vanast lennukist, kaasa arvatud Messerschmitt 109 (fotol) tüüpi lennukitest, millega Novotny alla tuli.

Austrias Gmündis sündinud Walter Nowotny oli Teises maailmasõjas esimene lendur, kes tulistas alla üle 250 vastase lennuki ning tänapäevani õhuvõitude poolest maailma hävituslendurite hulgas edukuselt viiendal kohal. Kokku on tema arvel ametlikult 258 õhuvõitu 442 operatsioonis. Mitteametlikult aga üle 280. Ta oli ka esimene lendur, kes teenis Rüütliristi raudristi tammelehtede, mõõkade ja teemantidega. Sellise risti sai kokku 27 võitlejat.

Esimest korda tehti Walter Nowotnyst Saaremaa ajakirjanduses juttu juba tema eluajal, 1943. aastal ajalehes Meie Maa. Teise maailmasõja järgses Eestis kuulub Nowotny taasavastamise au taas saarlastele, kui Kuressaare linnuses avatud püsiekspositsiooni kokkuseadmise kõrvalproduktina avaldas legendaarse hävituslenduri 80. sünniaastapäevaks Meie Maas kirjutise Raul Salumäe.

Viis aastat hiljem, 2005. aastal ilmus ajelehes Eesti Ekspress kirjutis Nowotnyst Alo Lõhmuse sulest. Lenduri venna Rudolf Nowotny raamatu põhjal kirjutas Ekspress, et 19. juulil 1941. aastal sai Walter koos paarimehega lahinguülesandeks “vaba jahi” Saaremaa kohal ning nad ründasid Kuressaare lähedal avastatud Nõukogude hävituslennukite baasi. Osa lennukeid hävitati maapinnal ning Nowotny laskis oma esimeses lahingus õhus alla kaks vaenlast.

Tagasiteel arvas ta endale tagant lähenevat lahingupartneri, kuid see osutus vaenlaseks, kes tema pihta tule avas. “Minu lennuki mootor pidas vastu täpselt niikaua, kuni jõudsin selle rünnaku eest kätte maksta,” vahendab Eesti Ekspress lenduri meenutusi Rudolf Nowotny mälestusteraamatu kaudu.

Seiskunud mootoriga lennukiga otsis lendur hädamaandumiskohti ning kukutas lennuki merre Saaremaa lõunaranniku lähistel. Saarele maandumine oleks tähendanud vangilangemist ning seetõttu asus ta päästeparvega käte abil Läti poole sõudma. Lõpuks jõudis ta Läti vabatahtlikeni, kes ta üles turgutasid.

1944. aasta sügisel usaldati Nowotny juhtimise alla Saksamaa esimene reaktiivhävitajate üksus Kommando Nowotny. Kuid Messerschmitt 262 tüüpi lennukid olid veel tehniliselt toored ja kohmakad, lisaks äärmiselt ebatöökindlad.
Nowotny suutis oma punktisummale lisada vaid kolm võitu ning hukkus siis 8. novembril võitluses Ameerika hävitajatega.

Raul Salumäe hinnangul peetakse Walter Nowotnyt praegu Austria paremradikaalide üheks olulisemaks kultuspersooniks.
“See asjaolu on sünnitanud tema mälestuse ümber hulgaliselt poliitilisi kirgi ning on oluliselt raskendanud tema elu ja tegevuse uurimist ning objektiivset käsitlemist,” sõnas Salumäe.

Print Friendly, PDF & Email