Mõtteid TTÜ Kuressaare kolledži 10. sünnipäevale pühendatud tudengikonverentsilt

Mõtteid TTÜ Kuressaare kolledži 10. sünnipäevale pühendatud tudengikonverentsilt

PARTNERID: Kuressaare kolledž ja Saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutus on maakonna arendustöös olnud head partnerid. Pildil kolledži direktor Anne Keerberg (vasakul) koos SEES-i juhi Piret Piheliga.

Esmakordselt oma kümneaastase tegutsemise jooksul korraldas Kuressaare kolledž üliõpilaskonverentsi. Kuna lõputööga kaasneb harilikult uurimistöö ja enam kui 40 lõpetajat on oma töös ühel või teisel viisil käsitlenud Saaremaad, siis on kogunenud juba arvestatav hulk huvitavat materjali, mida tutvustati osaliselt konverentsi kümnes ettekandes. Järgnevalt mõned mõtted avasõnadest ja ettekannetest:

Direktor Anne Keerberg:
• Kohalik kõrgkool tähendab töökohti kohalikele kõrgharidusega inimestele (hetkel 13 põhikohaga töötajat ja rohkem kui 40 lepinguga õppejõudu).
• Talvisel madalhooajal elavad ja tarbivad siin kohalikke teenuseid mandrilt tulnud õppurid ja emaülikoolist tulnud õppejõud.
• Kõrgkool korraldab Saaremaal seminare, konverentse, doktorikoole jne.
• Kolledži õppekavad (turismi- ja toitlustuskorraldus, elektroonsed süsteemid ja väikeettevõtlus) toetavad kohalikku ettevõtlust ja nende varustamist koolitatud inimestega.
• Kolledž on olnud eestvedajaks Saaremaa ettevõtjate ja arendajate, eriti väikelaevaehitajate koostööl.

Kaire Aulik (Leisist pärit turismi- ja toitlustuskorralduse I kursuse tudeng):
• Pärast keskhariduse saamist soovisin jätkata õpinguid rakenduslikus kõrgkoolis, kuna see annab praktilisema väljaõppe ja mul ei olnud soovi “kuiva” teadust õppida.
• Eeliseks on see, et saan juba õppimise kõrvalt hakata tööle.
• Kindel soov on olla kasulik oma kodukohale, Saaremaa on koht, kus on veel ruumi – küll seda jätkub ka minu jaoks.
• Ei tohiks minna ainult sinna, kuhu viib rada, vaid sinna, kus seda pole, hea on saada teerajajaks!

Jana Kampus (Narva-Jõesuust pärit turismi- ja toitlustuskorralduse I kursuse tudeng):
• Sattusin Saaremaale, kuna armusin saare noormehesse, tema meelitaski mind siia. Kuressaare linn köitis mind kohe – nii armas, rahulik ja kompaktne, ideaalne pereloomiseks! Olen uhke, et olen nüüd saarlane. Elasin ka mõned aastad Tallinnas, kuid pean tõdema, et suurlinnad pole minu jaoks. Kuressaare on minu jaoks ideaalne.

• Teeninduse tase Saaremaal paraneks oluliselt, kui paraneks tööandja suhtumine töötajasse. Töötaja väärtustamine, motivatsioon (kiitus) ja koolitus tagavad teeninduses parema kvaliteedi.
• Minu ettepanekud siinseks tootearenduseks: korraldada väljasõite /kruiise Eesti väikesaartele; mõelda välja mingi “lastemagnet”, sest laste soovid on peaaegu alati täidetavad; arendada odavamaid majutusettevõtteid loodusvaatlejatele ja noortele; kasutada rohkem saarte ilusat ja sooja sügist.

• Arvan, et meie ühiskonnas pole praegu ainult majanduskriis, vaid ka moraalne kriis. Peame hakkama väärtustama õigeid inimesi ja asju, aga mitte raha, rikkust, väljakutsuvust ning Anu Saagimit ja Liis Lassi.

Monika Visnak (Pärnumaalt, üsna Läti piiri lähedalt pärit turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse tudeng):
• Kolledži tudengeid võib leida õppimise kõrvalt töötamas paljudes kohtades: Arensburgi spaas, Georg Otsa spaas, La Perlas, EMT-s, Wris Toursis, Incapis, Rae poes jne, jne. Need on kohad, mis loodavad rakendada lõpetajaid ka tulevikus.

• Peale töö ja kooli on tudengitel loomulikult ka lõbu. Kolledži teeb eriliseks ja omanäoliseks võrreldes teiste suurte ülikoolidega just tema väike kollektiiv, kus tuntakse üksteist. Suheldakse väga tihedalt väljaspool kooligi: ühised peoõhtud Divas, väljasõidud Saaremaa tundmaõppimiseks koos kohalikega, koristustalgud linnas ja Teeme Ära 2008, piparkookide valmistamine väikelastekodule, ühised sünnipäevad, stiilipeod ja pallimängud.

Meil kõigil oli uhke tunne, kui TTÜ igavene üliõpilane Juulius eelmisel kevadel Vallikraavi veerallil meie kollase Hummeriga ringi rallis ja seda hiljem kogu Eesti rahvale televisioonis näidati, või kui tudengid Rootsi t 7 keldrikorrusele täitsa oma “pesa” said.

Erkki Odrest (Peipsi äärest Palalt (Jõgevamaa) pärit turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse tudeng, tutvustas novembris Eesti turismihariduse rahvusvahelisel konverentsil esitatud ettekannet “Saaremaa või Spaaremaa”):
Ühel päeval istusin Kuressaare kesklinnas ühes välikohvikus. Mis nimelises, ma ei tea. Ei ole isegi viitsinud nimesse süveneda. Minu jaoks on nad juba ammu kõik ühesugused – põhiroaks on friikartul viineriga, ahjukartuliks fritüüritud keedukartul, ja vaadiõlu, millel on vesine maitse.

Välilauad puust või rauast, kõvad toolid ning päiksevari, millel suur kiri SAKU. Rahvast on tõesti palju, vabu laudu napib, köögis higistavad kokad, ettekandjad silkavad laudade vahel. Vaatan siin aega veetvaid külalisi. Mõtlen, mis toob nad siia, Saaremaale. Peatuspaigaks hotell, tegevuseks – puhkus spaas. Või siis mitte?! Elan ma Saaremaal või Spaaremaal? Kas on Saaremaa kaotanud oma müstilise “saaremaisuse” ja saarele tulevad turistid naudivad puhkusepakette spaades, unustades vana hea Kaali kraatri, kadakad ja koduõlle?

Kuressaares on seitse spaa-hotelli. Need on justkui linnaliini bussipeatused, mis asuvad iga 300 meetri järel. Ma olen neis käinud. Nende kõigi mõte on sama. Erinevad vaid välis- ja sisekujunduselt. Tunnistan, protseduurid on mõnusad, toad mugavad ning teenindus kiire ja korralik. Aga minu jaoks jääb miskit ikkagi vajaka. Sellist puhkust nautida oleks täitsa mõeldav kord näiteks viie aasta jooksul.

Saaremaal on väga omapärane loodus ning looduskaunid kohad. Igapäevaturisti jalg sinna ei astu ja tõele näkku vaadates ongi nii vist parem. Seoses eelmise suve töökohaga õnnestus mul läbi sõita kõik Saaremaa turismitalud. Mul jäi suu lahti – on vist väga hea väljend siinkohal kasutamiseks –, kui palju on võimalusi ja kohti veetmaks puhkust väljaspool Kuressaaret. Neist igaüks omanäoline, veider ja samas põnev. Miks peaks linnainimene tulema oma puhkust veetma linna? Olgu, Kuressaare pole Tallinna või Tartuga võrreldes teab mis linn, aga siiski…

Kuressaare linnavoliniku Laine Tarvise küsimusele, et mis võiks Kuivastu sadamas olla viinareklaami asemel, vastas Erkki, et kiik sobiks hästi, siis oleks järjekorras olijatel hea aega veeta.

Väljavõtted teinud
turismimajanduse lektor Lii Muru

Print Friendly, PDF & Email