
LASTEKODUL RAHALOOTUS: Praegu on Kuressaare väikelastekodu Saare maavalitsuse hallatav asutus. Lastekodu juhataja on Ene Amos, kes jäi koos om a hoolealustega fotole Lionsite kogutud heategevusraha üleandmise üritusel.
Ehkki Euroopa Regionaalarengu Fondist esialgu Kuressaare väikelastekodu uute ruumide ehitamiseks raha ei jätkunud, võivad alanenud hinnad ehitusturul tuua rahasüsti ka Kuressaarde lastesõbralike peremajade ehitamiseks.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Elmet Puhm ütles Oma Saarele, et seoses ehitushindade langusega on tõenäoline, et teiste lastekodude renoveerimine osutub planeeritust odavamaks ja selle tulemusena jääb raha üle. Puhmi sõnul on sotsiaalministeeriumi prioriteediks kasutada vabanevaid vahendeid Kuressaares.
Lähtuda tuleb laste heaolust
“Seda juhul, kui Kuressaare linnavalitsus on nõus sellega, et ehitatavad peremajad tuleb neil endil sisustada,” lisas Puhm. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et lähtuda tuleb eelkõige laste heaolust ja Saaremaa lapsi ei peaks viima mandril asuvatesse asenduskodudesse.
Kuressaare linnapea Urve Tiidus kinnitas Oma Saarele, et linn on jätkuvalt huvitatud lastekodu munitsipaliseerimisest ja koostööst sotsiaalministeeriumiga, et tuua siia investeeringud ja luua lastele senisest paremad elamistingimused.
Tiidus ütles, et linnal on olemas ka krundid, kuhu 8–10 last mahutavad peremajad ehitada. “Kohe, kui saame sõnumi selle kohta, et raha ehitamiseks on olemas, võtame teema linnavalitsuses päevakorda,” lubas Tiidus.
Linnal polnud raha
2007. aastal, kui sotsiaalministeerium ja Kuressaare linn esimest korda lastekodu ülevõtmisest ja uute hoonete ehitamisest rääkisid, sai takistuseks linna omafinantseering majade sisustamiseks.
Linnavalitsus oli siis ja on ka praegu seisukohal, et kuna lastekodu osutab teenust kõigile Saare maakonna omavalitsustele, siis ei peaks maju sisustama Kuressaare linn üksinda. Käesoleva aasta alguses elas Kuressaare väikelastekodus 34 last, vaid viis neist on Kuressaare linnast.
Nendest viiestki on neli saanud Kuressaare elanikuks pärast lastekodusse elama asumist. Linnapea Urve Tiiduse sõnul on lastekodu uute hoonete nimel vaja teha koostööd kõigil maakonna omavalitsustel. “Administratiivsed piirid ei tohi laste heaolu kuidagimoodi mõjutada,” lisas Tiidus.
Riigi tegevust laste riikliku hoolekande korraldamisel käsitlevas riigikontrolli aruande eelnõus on kirjas, et lähiajal renoveeritakse Eestis seitse riiklikku asenduskodu. Uuendamata jäävad kolm riiklikku asenduskodu, teiste hulgas Kuressaare väikelastekodu. Auditi eelnõu toob põhjuseks selle, et asukohajärgsed linnavalitsused ei ole huvitatud asenduskodude ülevõtmisest.
Lastesõbralike peremajade ehitamine tundub olema igati vajalik tänases rahakeskses elukorralduses,kus meile on raskestimõistetav teineteise toetamine läbi pereväärtuste. Kui sotsiaalministeeriumi väljahõigatud väide,et kõik laste huvidest lähtuvalt,on siiras,siis kindlasti leiavad sealtpoolt toetamist omavalitsuse püüdlused kaasata selle saavutamiseks kõikvõimalike vorme. Miks ei võiks kaaluda pöördumist jõukamate riikide sõprusomavalitsuste poole abi ning koostöövõimaluste arutamiseks? Näiteks tugeva ajaloolise taustaga Gotlandiga? Ühisprojekti loomine laste heaolu parandamiseks võib ju tunduda veidi naiivne,kuid oleks siiras ja kaalumist väärt! Seda enam,et selline positiivne ühistegevus võib viia edasi teistelegi koostööprojektidele mistahes valdkondades. Näiteks praktilise väärtusega põllumajanduse elavdamiseks!?
Kui ühe kaupllusekolaka raha kulutada peremajade ehitamiseks siis kui pika sammu edasi astuksime ja kui palju kaotaks Kuressaare rahvas.Lastekodu lapsed kasvavad ka ükskord suureks ja kas me ei tee neile tahtlikult valu.Riik pole nii vaene,et ei suuda seda lahendada,rohkem tahtmise asi.Saarlasi esindavad Riigikogu liikmed tulge palun appi-asjad saavad korda.
Huvitav,kelle lapsed seal lastekodus on.