Kaali mitmekesine tulevik eeldab kompromisse

Kaali mitmekesine tulevik eeldab kompromisse

SAGURI MURE: Alver Saguri sõnul on Kaali üks suuremaid probleeme vandaalitsemine ja prügimajandus.

Eile tutvustatud Kaali maastikukaitseala kaitsekorralduskavast peaks saama dokument, millega reguleeritakse kõik Saaremaa ühel suuremal turismiobjektil toimuv.

Nagu mitme osapoolega tegemistes tavaks, on ka selle projekti juures oma huvid nii looduskaitsjatel, geoloogidel kui ka Kaalis peaasjalikult turismiobjekti nägevatel asjaosalistel. Selleks, et leida kuldne kesktee, tuleb teha mitmeid kompromisse.

Peab olema vaadeldav

Keskkonnaameti poolt aastateks 2009–2018 koostatud kava peamine eesmärk on meteoriidikraatrite ja neid ümbritsevate maastike kaitse. Nii kinnitas kava koostaja ja ettekandja, keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees. Paomehe koostatud kavas öeldi, et praeguseks on alustaimestik põõsastiku osas peaaegu kadunud, näsiniin on kadunud või kadumas, taimestik on vaesunud. Selle põhjustajaks võib olla näiteks liigne hooldamine ning kontrollimatu liikumine.

Kava tutvustusel viibinud geoloog Reet Tiirmaa avaldas arvamust, et Kaalit tuleks siiski vaadata eelkõige geoloogilise objektina, mitte looduskaitsealuste taimede kasvupaigana. Tiirmaa sõnul on viimaste aastatega peakraatri korrashoiuks ära tehtud suur töö. “Inimesed ahhetavad, kui näevad, enne küsiti, miks meid toodi seda poriauku vaatama,” nentis Tiirmaa.

Paomehe sõnul oleks abiks, kui kaitsealal toimuks suunatud liikumine ning soovitatav niitmise intervall oleks üle ühe aasta.
Riigimetsa majandamise keskuse külastuskorralduse spetsialist Üllar Soonik pakkus välja, et ehk oleks võimalik teha selline kava, mis näeks ette hooldamise reeglid enimkülastatavas peakraatris ning sellest kõrvale jäävatel aladel.

Selline korraldus tagaks hooldamise ühe või teise ala vajadustest lähtudes. Kindlasti tuleks läbi viia ka ala taluvusuuring, kuna tegemist on ikkagi maakonna ühe suurima turismimagnetiga, mida aastas külastavad tuhanded turistid.

Kõik koosolijad tõdesid, et liike peab kaitsma, kuid samas peab kraater olema ka vaadeldav. Reet Tiirmaa lisas, et kindlasti oleks vaja toetada ka valdavalt eramaal asuvate kõrvalkraatrite hooldust, kuna omanikul ei ole kohustust neid korras hoida.

Kava vajab täiendusi

Seni Kaali kraatri hooldustöid tegeva MTÜ Kaali Külastuskeskus juhatuse liige Alver Sagur andis ülevaate sellest, kuidas praegu töid teostatakse ning millest on puudus. Suurimate probleemidena nimetas ta prügikorraldust ning vandaalitsemist.
Sagur märkis ka, et kindlasti tuleks leida vahendeid tagamaks tasuta avaliku käimla olemasolu.
Saguri sõnul on keskkonnaameti kava hea, kuid vajab siiski täiendusi nii sisu kui ka eelarve poole pealt.

MTÜ Kaali Külastuskeskus sai ka tänavu keskkonnainvesteeringute keskuselt raha hooldustöödeks alles pärast korduvtaotluse esitamist ning kohalike omavalitsuste pöördumist ministeeriumi poole.
Samas pole kindel, kas Kaali külastuskeskus jätkab hooldustööde tegijana ka tulevikus, kuna riigimetsa majandamise keskus peab tööde teostaja leidmiseks välja kuulutama riigihanke.

Print Friendly, PDF & Email