Kaarma vallas Randveres asuva majakarbi omanikud on küsinud vallavalitsuselt luba, et lammutada aastaid tühjana seisnud paneelmaja, mis ehitati nn Vene aja lõpus ja oli planeeritud kuue korteriga elamuks.
“Midagi targemat pole selle karbiga teha,” ütles üks omanikest Oma Saarele, lisades, et see on kõigi ehitise omanike ühine otsus.
“Kunagi, kui kolhoos tegutses, oli maja ilusa koha peal,” sõnas ta, lisades, et nüüd ei ole tõesti enam mõtet seda korda teha.
Kaarma valla ehituse peaspetsialisti Peeter Arikase sõnul sai vald majakarbi omanikelt taotluse ehitis lammutada, kuid praegu pole veel teada, millal lammutustöödega alustatakse.
Selliseid juhtumeid, kus maju lammutatakse, ei ole Arikase sõnul Kaarma vallas varem olnud ning üks põhjus võib olla ka see, et vallavalitsus on teinud majakarbi omanikele mitu ettekirjutust, et need tagaksid objektil turvalisuse. Oma Saare andmetel on sellel Randveres asuval poolikul objektil juhtunud juba kaks õnnetust.
Kahju Randverest, et seal elu välja sureb tasapisi. Kolhoosi ajal ikka elu kees täiega, vahetunni ajal võtsid kõik käest kinni ja sammusid rõõmsalt söökla poole, peale tunde sai poe taga kokokoolat joodud (46 kopikat maksis 0,5 l). Siis tuli koolibuss ja viis linnalapsed kenasti Kuressaarde. Nüüd aga pole sööklamaja, poodi ega kooligi enam. Väga kahju…
Kas omanikud müüa pole seda mõelnud?!?
Ega see maakohtade väljasuremine ainult Randvere probleem ole. Pea kõikjal Saaremaal hääbub maaelu tasapisi. Selliseid kauneid mälestusi kooliajast nagu endisel algkoollasel on ju paljudel. Mäletan minagi, kuidas vahetundide ajal sai nurgataga suitsu tehtud, no küll oli see magus ja huvitav. Või jälle sai mõnel vanemal mehel lasta endale veini ostetud ja seda siis vahetunni ajal degusteeritud. Teine pudel jäi peale tunde mekkimiseks. Ja kui me siis seda jooma hakkasime, selgus, et ei olegi sama hea vein kui oli eelmine, kuigi oli sama mark. Vein oli hoopis palderjani maitsega ja polnud sugugi hea. Hiljem selgus, et üks meie õpetaja oli meie joomist näinud ja ka seda kohta kuhu veini peitsime. Tema sindrinahk jõi meie veini ära, asemele pani mingi solgi ja sulges pudeli. Järgmisel päeval tunnis aga irvitas kogu klassi ees, et meie olevat Rämpsli Atsi kust joonud. Vot sõuksed mälestused kooliajast maakohas.
Ei oska vist seda Euroopa Liidu õitsema pandud maaelu vaadata,võib olla arsti juurde minek aitab. Teeks ära.
Milles küssa, teeme ära! Saarlasest hulluarst Anti Liiv (anti liiv peaks siis vist kruus või mingi muu ollus olema) ootab meiesuguseid juba ammu.
Esialgu soovitaks silmaarsti.