Hooldekodu asutaja lubab Laimjalga kuni 75 töökohta (1)

Hooldekodu asutaja lubab Laimjalga kuni 75 töökohta

INVESTOR POJAGA: Laimjala rahvale esinenud Veiko Kreevs, Rae Terminali üks omanikke avaldas lootust, et hooldekodu kedagi ei häiri ja sellest võidavad nii vald kui valla elanikud.
Peeter Kukk

Laimjala hooldekodu rajamise plaani tutvustanud OÜ Rae Terminal lubab ettevõtmisse investeerida kuni 60 miljonit krooni ja luua kuni 75 töökohta.

Teisipäeval Laimjala rahvamajas aset leidnud Laimjala hooldekodu planeeringulahenduse tutvustusel ütles OÜ Rae Terminal esindaja Andrus Õunpuu, et hooldekodu esimene etapp plaanitakse valmis ehitada aastail 2012–2014, hoolekandeasutus tuleb esialgu 30–50-kohaline ja tööd saab seal kuni 25 inimest.

Edaspidi on kavas suurendada hooldekodu kohtade arvu 150-le ja võtta tööle kuni 75 inimest. Hooldekodu rajamiseks kulub neli miljonit eurot, millest pool tuleb Euroopa Liidu fondidest.

Hoolekandeasutus saab nimeks SA Laimjala Tööõppekeskus ning asutuse põhilisteks hoolealusteks saavad inimesed, kes vajavad riigi poolt rahastatud toetatud elamise või töötamise teenust.

Koostöös tööturuametiga on kavas hakata pakkuma ka koolitust ja väljaõpet pikaajalistele töötutele ja luua kohalikele pensionäridele päevakeskus.

Kardavad kodurahu kadumist

Mitmed koosolekul viibinud Laimjala elanikud avaldasid muret, et pärast hoolekandeasutuse rajamist lakkab vaikne ja ilus Laimjala küla oma praegusel kujul olemast. “Kui see asi siin lahti läheb, siis kas on enam mõtet kartuleid maha panna või peame me kõik koerad ostma?” küsis üks koosolekul viibinu.

Rajatava hooldekodu naabruses elav naine teatas aga, et ei taha oma aia taga näha puudega inimesi ja soovib selle kohta kirjalikku garantiikirja.
Kunagine Laimjala vallavolikogu esimees Heli Maajärv selgitas, et kohalike elanike eelarvamusi ja skepsist ei saa käsitleda üheselt kui vastuseisu. “Asi on selles, et see on tohutu muutus ja me tahame väga konkreetselt teada, mis ja kuidas muutub ja millised on tagajärjed,” sõnas Maajärv.

Vallavanem Vilmar Rei sõnul kardavad paljud Laimjala elanikud, et hooldekodu asukad hakkavad külas liialt domineerima, pealegi on valla elanikel negatiivsed mälestused kunagi Ruhves katsetatud rehabilitatsioonikeskusega. Samas ei ole vallavanema sõnul sugugi kõik valla elanikud hooldekodu rajamise vastu, mõned isegi väga pooldavad selle rajamist.

Pooldavat suhtumist väljendasid ka Oma Saarega vestelnud kavandatava hooldekodu lähedal asuva korterelamu mõned elanikud, kes oma sõnul uusi asukaid ei võõrista. “Meil on nii palju omal tegemist, et pole aega ringi vaadata Olulisem on hoopis see, et kohalikud saavad tööd. Sõmeral on ju ka elupäevad hooldekodu olnud, pole kuulda, et seal midagi juhtunud oleks,” rääkisid elanikud.

Andrus Õunpuu selgitas, et hooldekodu tulevased elanikud ei ole agressiivsed ega ettearvamatud inimesed.

Teovõimelised inimesed

“Nendele inimestele on määratud küll raske puue, aga nad on teovõimelised. Põhiprobleem on neil see, et nad ei saa igapäevaselt omadega hakkama ja vajavad abi,” selgitas Õunpuu.

“Nende käitumist hakkavad reguleerima sisekorra ja kodukorra eeskirjad, ja kui klient ei sobi antud ringkonda, saab lepingu ära lõpetada,” lisas ta.
Õunpuu ütles, et esmajärjekorras saavad hooldekodus koha Saare maakonna elanikud, seejärel vajadusel ka mujalt Eestist.

Õunpuu lausus, et OÜ Rae Terminal kui hooldekodu kompleksi kinnisvaraarendaja ise hooldekodu teenuse pakkumisega tegelema ei hakka. Samas eitas Õunpuu võimalust, et kompleksi hakatakse pärast selle valmimist kasutama muudel eesmärkidel, kui praegu on jutuks olnud.

“See kõik on kontrollitav,” välistas ta hoonete kasutamise näiteks narkomaanide rehabilitatsioonikeskusena.

Print Friendly, PDF & Email