Eeskirjadest ja lihtsast arukusest (1)

Eeskirjadest ja lihtsast arukusest

 

Põllumajandusminister Helir-Valdur Seeder käis kohtumas Saare maakonna kalurite ja põllumeestega. Sai ka jälgitud neid jutuajamisi ja mõnigi asi kuuldust pani mõtlema.

Mõnikord tahaks kala süüa, kuigi ise merel ei käi. Tahtmine on taevariik, nagu öeldakse, aga ega seda tahtmist täita nii väga lihtne olegi. Seepärast sai kalajuttu erilise hoolega jälgitud.

Müüa saab vaid läbi vahendajate

Päris ilma ju pole. Käib korra nädalas väikebuss Muhuski kala müümas. Räime-kilu saab sealt pea alati, kõike muud – kuidas juhtub. Ja muidugi on soolaheeringat.

Seda viimast saab küll poestki mitut moodi sisse tehtuna. Veel on võimalik teise Muhu serva sõita ja kaluritelt otse, nii-öelda paadist värsket osta, kui on kalapäev ja enne kokku lepid.

Nüüd sain oma hämmastuseks teada, et Eesti riigile see otsemüümine hoopiski ei meeldi, sel on oma piirangud peal. On ju meil küll turumajandus, mis peaks tähendama vaba ostu-müüki, aga võta näpust. Ei või maamees müüa oma lehma piima, ei kodus tapetud looma liha ega vist oma kana munegi. Selgub, et merest püütud kalagi vaid jaopärast.

Mõttetuid piiranguid on liiga palju

Paraku on asi nii, et piima, liha ja mune võid ühel või teisel moel siiski poest saada. Aga merekala ostu ja müüki pole paljukiidetud turumajandus suutnud korraldada. Möödunud aastast on meeles, kuidas kalurid jätsid kala püüdmata või püüdsid minimaalses koguses, sest loomust polnud kuhugi panna.

Kas ei peaks ministeerium pigem hoolt kandma kala kokkuostu ja edasimüügi korraldamise eest selle asemel, et muretseda euroliidu meie oludes kohatute piirangute järgimise üle?

Ka põllumajanduse poole pealt hakkas silma täiesti arusaamatu euronõuete järgne piirang: noortalunikuks võid hakata vaid vastava erihariduse olemasolu korral.

Kui ma oma maa peal hakkan majandama oma põllumajanduslikku ettevõtet, kellel peaks selle kohta ütlemist olema meie vabas ettevõtlusühiskonnas?

Kui ma olen noor ja loll ega saa asjaga hakkama, kõrbeb mu ettevõtmine põhja. Nagu iga äriline ettevõte igal muul elualal.

Ega haridus üksinda oskusi anna

Samas on kümneid või sadugi näiteid, kus noor inimene on isa-ema kõrvalt või koguni lausa omal käel talupidamise selgeks saanud ilma tehnikumi, ülikooli või kutsekoolitagi. Ja majandavad edukamalt kui kõrval mõni eriharidusega spetsialist.

Kalamüügi piirangul võib olla mingi mõte kusagil Atlandi või Vahemere rannikul. Ei oska arvata, ei tunne sealseid olusid. Noortaluniku-piiranguil ei suuda mõtet näha sealgi.

Banaani- ja kurgikõveruse napakaist eeskirjadest saadi hiljaaegu lahti. Neid “kõverusi” näikse aga euroliidu ettekirjutustes olevat hulgem. Tasuks mõelda, keda me Brüsselisse valima hakkame, et nad seal tõsisemalt järele mõtleksid, enne kui mõni uus juhis kehtestada – või hoopis kehtestamata jätta.

Print Friendly, PDF & Email