Torgu raamatuhoidja Estra Kullama: inimesed armastavad lugeda

 

Tänavu täitub Torgu raamatukogul 90. tegutsemisaasta. Selle aja jooksul on raamatuhoidla asunud erinevates kohtades, küll vallamajas, küll koolimajas ning alates 2007. aastast kenades hubastes ruumides kooli internaadihoones. Siin tegutsevad ka Eesti Posti teeninduspunkt ja avalik internetipunkt ning kohalikud aktiivsed naised kogunevad igal nädalal raamatukogu ruumesse käsitööd tegema.

1986. aastast töötab raamatukogus Estra Kullama, kes on sündinud Sõrves, kuid vahepeal elanud Venemaal. “Olin kolmekuune, kui Venemaale kolisime, ning 1968. aastal tulime tagasi siia elama. Oskasin eesti keelt rääkida, kuid mitte kirjutada.

Tulnud 10-aastaselt tagasi Saaremaale, jätkasin õpinguid siin ja lõpetasin Viktor Kingissepa nimelise venekeelse keskkooli,” meenutab Estra, arvates, et küllap on seegi põhjus, miks just vene kirjandus tema lemmikute hulka kuulub. Eriti Puškini luule ja Lev Tolstoi. Kaasaegsest kirjandusest meeldib Estrale lugeda Paulo Coelhot ning oma viimase lugemiselamusena nimetab staažikas raamatukogutöötaja Catherine Cooksoni “Mallenite needust”.

Kohalik rahvas loeb Estra sõnul palju Barbara Cartlandi, Sandra Browni, Aleksandra Marininat, Darja Dontsovat, aimekirjandusest on eelistatumad kirjanikud Anatoli Nekrassov ja Juri Lotman. “Palju loetakse ka ajalugu, seda eelistavad just mehed. Populaarsed on Mati Õuna ja kohaliku mehe Eldur Seegeli teosed – seal ju tuttavad nimed sees.”

Rahva lemmikud on ka elulood: “Esikohal on Reet Linna raamat, mis praktiliselt üldse riiulil ei seisa. Inimesed armastavad lugeda,” kiidab Estra. “Kuid rahvast on vähemaks jäänud. Kui ma siia tulin, oli 300 lugejat. Praegu on raamatukogus teoseid 8787 eksemplari, lugejaid seevastu 142. Aga hommikuti tulevad siia kindlad inimesed ajalehti lugema ning lihtsalt ka juttu ajama. Arutame siin kõik päevakajalised teemad läbi,” muigab Estra, lisades, et siia tööletulemist ta küll ei kahetse.

“Heameelt teeb, kui laps raamatukokku tuleb. Kooli meil pole, enamik lapsi käib Salme raamatukogus. Varem oli tuba lapsi täis, aga nüüd enam mitte,” räägib Estra veidi nukralt, täpsustades, et põhilised külastajad ongi nüüd vanemad inimesed.

Estra tõdeb, et raamatukoguhoidja töö juures on kõik positiivne. Ja eriti hea on just see, et ise saab palju lugeda. Ta toonitab, et kursis tuleb olla kõigi raamatutega. “Kirjastused saadavad ju lühitutvustused, mis on tellimisel abiks ja eks ma püüan siis ära tabada, mis rahvale meeldiks ja mida tasub tellida. Aga ega kõiki raamatuid endale lubada saa.

Hind seab piirid,” sõnab ta. Valla toetuse kohta jagub Estral ainult kiidusõnu: “Kui paljud kurdavad, et neil on rahasid kärbitud, siis meil ei ole. Küllap vald mõistab, et raamatukogu on ainuke kultuurikoht, ning koostöö vallaga on tõesti hea.”

Eredamaid juhtumisi meenutades ütleb aastaid töötanud raamatukoguhoidja, et põhiliselt on nalja teinud, kui lapsed kirjanikud ja teosed lootusetult sassi ajavad. “On küsitud näiteks Lydia Koidula “Pisuhända” ja Jaan Krossi “Maaleiba”.”

Estra Kullamal on päris suur pere: kaks tütart Enel ja Heli, pesamunast poeg Indrek ja lapselaps Maria. Juuli lõpus on ta aga juba teistkordselt vanaemaks saamas. Lugemispisik on raamatute hoidja peregi nakatanud: “Abikaasa loeb palju, ütleb, et meil polegi siin kogus sellist raamatut, mis temal lugemata oleks.” Ka vanemal tütrel on lugemishuvi, isegi bussis sõites olevat tal nina kogu aeg raamatus. Ning tütretütar Maria õppis juba 3-aastaselt tähti ja luges.

Kui küsin raamatukogu juubelipidustuste kohta, ütleb Estra, et kui tähistatakse, siis juunikuus, väiksemas ringis ja oma rahvaga: “Eks aeg ole praegu selline, nagu ta on.”