Kuressaare gümnaasium (KG) kavatseb alustada hiina keele õpetamist kolmanda võõrkeelena gümnaasiumiosa õpilastele alates 2010/2011. õppeaastast.
Ideest hakata KG-s hiina keelt õpetama räägiti esmakordselt paar nädalat tagasi, kui Saaremaad külastas Hiina Rahvavabariigi suursaadik Huang Zhongpo.
Eelmisel neljapäeval saatis KG direktor Toomas Takkis haridusminister Tõnis Lukasele kirja, milles palub hiina keele õpetamisega alustamiseks toetust ja koostööd.
“Oleme huvitatud pädevast õpetajast ja pikaajalisest koostööst hiina keele õpetamisel,” märkis Takkis nii Lukasele kui ka Hiina saadikule läkitatud kirjas.
KG on huvitatud hiinlasest õpetajast ning lubab garanteerida õpetajale täiskoha ja abistada teda elamisküsimuste lahendamisel. Kooli toetab ses küsimuses ka Kuressaare linnavalitsus.
KG-s plaanitava hiina keele õppe maht oleks alates 2010/2011. õppeaastast 10. ja 11. klassile neli kursust, 12. klassile kaks kursust. Hinnanguliselt võiks hiina keelt õppida kuni 90 õpilast.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ma tunne soole va YYY oort kaasa. Kust sa sõukse tulehargi omale said. Oo ta KG vilistlane?
Kes selle kinni maksab? Linn? Siis tuleb vist lasteaednikelt veel pisut kärpida.
Tegelege millegi mõistlikuga!
hispaania keel on see, mida tuleks õpetama hakata. Inglise keelega saab hakkama põhja ja keskeruroopas, aga allpool on juba hispaania keelt vaja.
võtke mo naine, see teeb selle teile lühhikse ajaga selgeks
Mind väga huvitab, mis eesmärgil siin saarel üks kool seda hiina keelt õpetama hakkab? Me räägime sellest, et meie lapsed peaksid jääma saarele ja selleks on vaja luua töökohti. Kas hiina keele oskus annab töökohti? Selge on see, et suured tööstused meie saartele ei sobi, meie peamiseks sissetulekuks jääb nii ehk naa turism. Hiinast on siia tulla väga kallis. Kui hiinlane tuleb Euroopasse reisima, siis on siin peale Saaremaa palju muud atraktiivset ja nii suurt raha ei hakka enamus ühele pisikesele saarele sõitmiseks kulutama. Järelikult turism ei saa olla eesmärk, aga mis siis saab? Äri? Hiinas oskavad kõik ärimehed inglise keelt, sest nende jaoks on lääne turg juba aastaid olnud peamiseks sissetulekuallikaks. Lihttöölistega välispartnerid aga otse tavaliselt ei suhtle. Kas eesmärk on, et meie lapsed läheksid Hiinasse õppima või tööle? Meie geograafiline asukoht tingib, et võõrkeeltena on prioriteedid soome, rootsi ja vene keel, inglise keelest rääkimata. Ka läti keel annaks palju häid kontakte, et siia turiste ja spaatajaid juurde meelitada. Koolid peaksid raha kasutama nende keelte õpetamiseks, mida meil rohkem vaja läheb, mitte sattuma vaimustusse õpilasvahetusega tekkinud suhetest ja suure hurraaga nii kauge maa keelt õpetama hakkama. Kui rahaga oleks priisata, siis ma ütleks, et andke minna, sest iga uus võõrkeel on kasulik – kui mitte muule, siis aju arengule ja silmaringile igal juhul. Aga täna siin saarel ei sobi selle keele õpetamine mitte.
Suured kiiksud, väiksed kiiksud, mõnes keeles rott on pii’ksut.
Takkis tahab omapära, et enda ümber oleks kära.
Ikka tahab olla pildis, kui jeesuslaps, kel jalad vildis.
On meil hiina keelt siin vaja, tõsi see, või ainult kaja.
arvelt see tuleb? Kas laste koormus suureneb?Kas teiste ainete õpetajate koormused vähenevad?Kust tuleb raha? Või jälle “riik riigis”?
Ütleks, et tunnen siin hädaldajatele kaasa – aga tegelikult ei tunne ka. Negatiivsus on isiklik probleem, katsuge kuidagi edasi elada selle hirmsa teadmisega, et kuskil keegi tahab hiina keelt õpida :)
Loodan, et keelehuvilised selle võimaluse leiavad.
Ma ei saa ikka veel vaiki olla sel teemal:) Tahtsin veel lisada, et meie saare koolid peaksid oma õppekavad sättima selle järgi, millised on meie saare tulevikuväljavaated. Eesmärk peaks olema elu säilitamine maal ja uute töökohtade loomine. Seda siis selleks, et jõuda mingilgi määral sõnadest tegudeni, sest kui küsida meie noortelt, kas nad tahaksid näiteks peale ülikooli lõpetamist kodusaarel elada, siis enamik neist seda tahaksid. Meil on mõned näited sellest, kuidas noored, kes on pealinnas saanud töökohad ja rajanud kodu, ikkagi lõpuks siia tagasi pöörduvad. Saarlane on saarlane ja et meid saarlastena hoida, selleks peaks olema saarlastel võimalus ka kodusaarel töökohti leida. Kool ei ole vaid üldharidust andev asutus, ta on ka koht, mis on hüppelauaks noorte inimeste edasisele elule. See, mida ja kuidas koolis õpetatakse, mõjutab väga suures osas meie noorte tulevikuvalikuid. Seepärast ma paneksin kõigile, kes meie laste elusid suunavad, südamele, et enne kui võtate ette muudatusi koolis, mõelge, mis on selle muudatuse pikaajaline eesmärk? Ja see eesmärk tuleks avalikustada. Mina hetkel ei tea, mis on hiina keele õpetamise pikaajaline eesmärk. Kas keegi oskab sellele vastata? Eriti huvitab mind just see, mida see keel annab juurde meie saare arengule?
Kõige parem rohi lapsi saarele kinnistada on harimatus. Inimene, kes vaevu loeb ja rehkendab, ei hakka suures ilmas ringi töllama. Hang, pang ja käru kinnistavad nad kindlalt väiksele vallaareaalile. Kuressaare on nende eldoraado ja rännuunistuste sihtpunkt. Ja kogu saar täitub söbralike noortega.
jõhvika kommentaaridega.Mis jama see hiina keel jälle peaks olema,niigi tunniplaanis 12 tundi,mis siis jäävad juba ööseks kooli või?