ELU NAGU MÜNT: Aasta kauneima kodu omanik Kaja Mäerand ütleb, et mündil on alati kaks poolt.
Veidi rohkem kui aasta tagasi kirjutasid lehed sellest, et ajakirja Kodukiri poolt aasta kauneimaks koduks tunnistatud majapidamine asub Valjala kandis ning selle omanik Kaja Mäerand annetas võiduraha heategevuseks. Nüüd on tuuled pöördunud ning naine otsib oma probleemidele lahendust telesaates “Võlast vabaks”.
“Ka väga tegusatel inimestel võib korraga hakata eriti allamäge minema. Lausa krahhini. Ühel hetkel võid kaotada kõik,” räägib Kaja Mäerand Oma Saarele. Võlgadesse on naine end mässinud sellesama Turja külas asuva maja taastamiseks laenu võttes ning Tallinnas pesumajaäriga alt minnes.
Kuldse mündi teine pool
Nüüd seisab varem sisekujundamisega tegelenud Mäerand olukorra ees, et tal tegelikult ei olegi enam suurt midagi hinge taga. “Minu olukord on väga hull,” tunnistab ta ise.
Mäerand räägib, et inimesed on talle öelnud: “Sul pole ju halvasti midagi, vaata, kui hea sa välja näed!”, ning lisab sarkastiliselt, et ta kavatseb ka kirstus hea välja näha.
“Saatesse läksingi just selleks, et näidata uudishimulikele ja kadetsejatele selle kuldse mündi teist poolt,” seletab Kaja Mäerand, öeldes end lootvat, et ju saavad kõik uudishimulikud saadet vaadates oma uudishimu rahuldatud. Targemad seevastu võivad saatest, kus erinevad finantsnõustajad püüavad raskustesse sattunud inimesi aidata, enda jaoks ehk midagi kõrva taha panna.
Kaotada polnud midagi
Igaüks meist ei ole kindlasti valmis oma muresid televaatajate ette laiali laotama. Mäerand nendib, et see nõuab kõvasti eneseületamist ja tundejulgust.
“Aga mida mul siis lõppude lõpuks varjata on? Või kaotada? Või häbeneda?” küsib Kaja Mäerand ning lisab arvamuse, et kas ei ole siis meie elu üks tahk saada osa teiste inimeste rõõmudest ja muredest.
Homme TV3 eetris olevast saatest sai Mäerand enda arvates igati abi. Nii otsest kui ka kaudset. “Kõik on saanud abi – kas siis korrastanud oma eelarvet, väljaminekuid või tundeid ja mõtteid,” arvab Mäerand, öeldes, et tema sai muuhulgas vastused seni hinge vaevanud küsimustele, miks ja kuidas ta sinna kuristiku põhja sattus.
Naine ütleb, et ka kuristiku põhja sattumisel on ka olemas oma hea külg. “Nüüd ma tean näiteks, kes on minu tõelised lähedased inimesed,” kinnitab ta. “Ega siis vanasõna valeta, kui ütleb, et tõelist sõpra tunned hädas.“
Kaja Mäeranna lugu
Rootsis edukat elu elanud Mäerand naasis Eestisse ja hakkas tegelema sisekujundusega. Hetkel ta aga sellist tööd lihtsalt ei leia ning nii mõnigi klient on tehtud tööde eest võlgu.
Miljonikroonise laenu võttis Mäerand isalt kingiks saadud lapsepõlvekodu taastamiseks, mis hiljem tunnistatigi aasta kauneimaks koduks. Paraku juhtus nagu ikka, et ehitustööd läksid kallimaks ning ehitajad tõmbasid nii mõnigi kord naisterahval naha üle kõrvade. Laenu tuli juurde võtta.
Samas oli olukord ilus. Pank oleks laenu andnud rohkemgi, taastatud maja võitis tiitli. Sisekujundustööd jätkus ning inimesed tahtsid Kaja maja rentida näiteks pulmadeks, mida perenaine ka võimaldas.
Nüüd on naine kindel, et ladus oma õlule liiga suure koorma, ei kuulanud endast targemaid ning võttis liiga suuri riske. “Sain aru, mis on ohverduse ja pühendumuse vahe siin elus, kust see piir käib,” räägib Kaja Mäerand sellest, mis nüüdseks on talle selgemaks saanud. “Ma ei pidanud piiri, kui vahendeid valimata läbi ussiemmi oma sünnikodu taastama hakkasin. See oli mu unistus.”
Viimaseks piisaks karikas osutus otsus hakata Tallinnas ajama keemilise puhastuse-pesumaja äri. Siiski taipas naine varsti, et üksi ta sellega hakkama ei saa ning otsustas äri maha müüa. Mäerand astus aga ämbrisse, kuna müügiga vormistati uuele omanikule vaid laenukohustus, mitte aga käendus, mille andis Kaja Mäerand ise.
Äri uus omanik maksis laenu tagasi vaid veidi aega ning vormistas kiiresti pankroti. Pesumajaärile peale võetud laene peab nüüd Mäerand tagasi maksma kui käendaja.Kuigi firmat enam ei eksisteerigi. Kaja Mäeranna poolt taastatud tema enda lapsepõlvekodu on praktiliselt pankade oma ning müügis.
Mäerand ei ole siiski loobunud maja juures toimetamast. Korrastab puid ja teeb peenraid. Paljud imestavad taolise teguviisi üle. “Kuigi mu maja on “surmale diagnoositud” lubasin ma olla lõpuni ta kõrval ja hoolitseda ta eest, ta on ju mulle kõige kallim koduke. Ja selle tunde kõrval võib kõik väline uhkus ja au siin ilmas põrgusse minna,” ütleb Mäerand ning usub, et elu läheb edasi. Tuleb vaid vaadata, et see mööda ei läheks.
Eesti Naine / Raul Vinni
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
tahan ka elada uhkes kodus, aga ei taha pangalt laenu võtta ja oma palgast jagub kahjuks ainult äraelamiseks. Ei saa kaunima kodu konkursil kandideerida. elan edasi oma väikeses majas. nii lihtne see ongi.
eks hullusebuumi ajal olidki need kõige edukamad, kellel õnnestus pangalt kõige rohkem raha saada, edu mõõdeti laenuvõimekusega
tehase omanikud laenavad oma tarbijatele raha, et need saaksid tema tooteid osta, kust aga tagasi makstav raha tuleb pole enam nende asi, juhuslikult aga need tarbijad ise mingit lisaväärtust välja ei tooda, ainult omasugustele laenajatele majade ja kinnisvara ehitamise-müümise
mingil hetkel pidigi ju raha lõpuks otsa saama, kui uusi laenuvõimelisi enam juurde ei tulnud
Loodan, et kauneima maakodu omanikule jääb tema kodu alles ja asjad laabuvad.
Huvitav on lugeda kui inimene kirjutab endast mitmuses.
elan enda korteris,sõidan enda volkariga,pangale võlgu ei ole ja oman kekharidust-sinu kommentaarist aga aru ei saa?aga õeldakse,et see koer kiunatab,kelle pihta kivi lendas-sorri kui haiget said.jaan.
Eks enamusele on lapsepõlvekodu kallis ja paljudele oleks antud ka miljon ja veel pealegi. Ka puuduva maitse- ja ilutaju saaks selle eest. Vaevalt meie vanemad, kes kahe jalaga maa peal seisid, lihtsalt võlgu ostetud kaunidust õigustaksid.
kaja on üks hakkaja ja tubli naine kes ei suuda, oska ega taha käed rüpes istuda. sestap oli tal ka julgus vötta laen ja endasse uskuda. kui palju on meie seas selliseid naisi kes endasse ja oma oskustesse, unistustesse usuvad, ning soove täidavadß kaja on üks taoline. ja kuigi ei täitunud hetkel unistus, maja taastamisest löivu löigata, tööpakkumisi saada jne. on siiski ta midagi läbi viinud, mille järele hing ihkas. ja see on juba paljut väärt…
Ole tubli, Kaja! Kui midagi südamega teha, siis ei saa see lihtsalt kaotsi minna. Imetlesin Su tegemisi ja kaunist kodu, kui auhinna võitsid. Olen alati rõõmu tundnud inimeste üle, kes üksi nii suuri unistusi teoks teevad. Peale suuri langusi tulevad alati tõusud, sest madalamale ei saa enam langeda. See on lihtne ja ajast aega toiminud tõde. Soovin südamest, et suudad kodutalu päästa ja seal edasi toimetada. Häbi neile, kes oma võlgu ei maksa!
Kaja ole tubli edasi! Sinu kaunis kuntsimeel ja soosjus, mis sinu kodusdes valitseb on hämmastav. Loodan südamest,et saad oma kodukesse elama jääda. See maja on Sinu ja seal valitseb ainult Sinu hea aura. Küll saavad ka need oma karistuse, kes sinuga alatult käitusid! Pea püsti endiselt!
Vaadakem asjale siiski ka teisest aspektist. Unistuste täitmises pole midagi halba, aga arvutada peab ka oskama. Müüa ära oma firma koos võlgadega ja unustada laenutagatis ümber vormistamata – no selle peale annab ikka tulla! Kui inimene sedasi pilvedes elab ja primitiivsematelegi asjadele ei oska tähelepanu pöörata, siis pole midagi parata ja tuleb õppida iseenda valusatest vigadest. Meil kõigil on unistusi ja tahtmisi, aga leppida tuleb sageli ka sellega, et rahakott ei vea nende unistuste täitmist lihtsalt välja. Kui arvutused näitavad, et eelolevate aastate sissetulek suurt laenu tagasi maksta ei võimalda, siis tuleb laenust loobuda ja leppida vähemaga.
Kui inimene on elanud skandinaavias, siiis ilmselt on ta harjunud ka sealse eluga, kus usaldus on ühiskonna alus. Seega vb ei osanud ta selle käenduse peale tullagi. Eestis kahjuks kuritarvitatakse igasugust usaldust :(
Elu pagulasena Skandinaavias vaevalt et lahedat äraelamist võimaldaks. Sealne elu oli neil üsnagi ots-otsaga kokkutulemine ja priisata ei olnud seal millegagi. Ei olnud seal ei piimajõgesid ega pudrumägesid, elu nagu tuhandetel teistel üheksakümnendate alguse pagulastel. Pealegi ihales Kaja väga Eestimaale tagasi, sest rootslased olevat tuimad ja seal ei olnud võimalik ennast teostada. Kõigele lisaks jäi elu Rootsis selleks piisavalt lühikeseks, et oleks jõudnud juba täisealiseks saanud inimese ära hellitada. Kaja häda on lihtsalt selles, et ka tema läks hullusebuumiga kaasa. Väga paljud ei suutnud vastu panna ahvatlustele mida pakkusid nii pangad kui kinnisvaraarendajad kui ka tundele, et kõik see õitseng ja pillerkaar kestavad igavesti. Kahjuks on tänaseks sellises olukorras tuhanded pered. Ja päris kindlasti on sellise olukorra tekkes süüdi nii Eesti Pank kui ka valitsus.
“…aga arvutada peab ka oskama. Müüa ära oma firma koos
võlgadega ja unustada laenutagatis ümber vormistamata”
Kas siin on jälle tegu Eestile omase pettusega? Ilmselt tõmmati jälle lihtsameelsel inimesel nahk üle kõrvade ja keegi vahele ei astunud. No on alles sms-laenude ja jokk-ühiskond! Selline asi tekitabki inimestes oma riigi vastu võõrandumise. Kas me sellist Eestit tahtsime?
“..kelle taastatud lapsepõlvekodu on selle tõttu praktiliselt pankade oma ning müügis.”
Ei ole ju tema taastatud. Õige oleks öelda, et panga rahaga taastatud maja, mida on tarvis hakata alles pangalt endale ostma.
kõiksugused kodukaunistamise võistlused sattuvad selle juhtumi valguses üsna totrasse olukorda- võitis see, kes pankadelt rohkem raha suutis oma valdustesse pumbata.
on tõesti kurb kui inimene nii rumal on aga kahjuks on selliseid liigagi palju
Jutustagu aga jutustagu oma luiskelugusi ja las jah terve Eesti rahvas nüüd arutab. Neid muinaslugusi võid teistele rääkida, kuid osasid inimesi Sa ikka ära ei peta, kes teavad tegelikke tagamaid. Sellestki saaks oi, oi kui hea lehematerjali, sest lehtedes oled Sa ju tahtnud koguaeg figureerida. Aga räägi siis tõtt, kas on valus või? Oled Sa kunagi kellegi teisega arvestanud, Kaja? ”Teerullimine” onju Sul üsnagi selge ja inimesed, kes Sulle enam vajalikud ei olnud, ”viskasid” Sa minema. Kus olid Sa siis, kui Sinu abi vajati ja miljonites elasid, mitte pangalaenul, vaid enne kõikke seda. Räägi sellest ka, kui suured millid enne pangalaene Su käes olid ja palju Sa siis oma tõelistest sõpradest hoolisid või palju Sa neist praegu hoolid? Kõik mis teed, teed iseendale ja ära arva, et ükski tegu tagajärjeta jääb. Kui teisi oma vigades süüdistad, siis mine palun peegli ette Kaja ja see kes Sulle sealt vastu vaatab, sellele võid kogu oma kupatuse kaela määrida. Karmaratas pöörleb täistuuridel ja ka mina, kes ma neid ridu kirjutan, vastutan täietõsidusega oma sõnade eest, mis siia kirjutanud olen. Erinevalt Sinust ei karda ma tõde, olgu see nii valus kui tahes, tuleb jääda siiski iseendaks. Vaatamata kõigele, mis teinud oled, soovin Sulle edaspidiseks ”kulgemist” ja julgust rääkida asjadest niinagu need on. kõigepealt mine ja räägi oma vanema venna ja tema perega, siis saavad Su asjad natukenegi liikuma hakata.
Inimesed. Saage palun aru, et Krista Lensin ei aita kedagi vaid teenib palka iga saate ajal teie murede avalikkuse ette tirimisega. Ja mitte väikest palka.
Oma muredega olete ikka ise.
Loodan, et maja maha müüakse ja inimesed saavad lõpuks ometi normaalsed naabrid.
Kaja, vana rebane, promos ennast taas meedias ja suutis endast jätta sellise majanduslikus mõttes ullikuse mulje. Nüüd, kus telesaade on üle Eestimaa levinud ja üsna paljud inimesed seda saadet ka näinud, võib arvata, et ikka leidub mõni kiimas rahakas vanamees, kes Kaja taas ära kosib. Kuid kahjuks on karta, et ega sellegi tulevase kosilase rahakott Kaja elustiilile kuigi kaua suuda vastu lüüa. Mis kergelt tulnud, küllap see ka kergelt läheb!