Saare hotellinduse turuliider tuleviku suhtes lootusrikas (8)

Saare hotellinduse turuliider tuleviku suhtes lootusrikas

TOOB SOOMLASI: Saaremaa Spa Hotelsi müügi-turundusosakonna juhataja Frey Christian Fernelisuse sõnul on praeguse majanduskriisi tingimustes kõige vähem kannatanud elanikkonnakiht püsiva sissetulekuga Soome pensionärid. Pildil olev buss transpordib soomlased otse Saaremaale.

Kuigi statistikaameti andmed näitavad, et majanduskriis on majutusasutuste klientuuri kõikjal Eestis kahandanud, on maakonna hotellinduse turuliider Saaremaa Spa Hotels tuleviku suhtes optimistlik – esialgsetel andmetel tõotavad suveks tehtud broneeringud häid väljavaateid.

Täpsustavale küsimusele suviste broneeringute kohta vastas Saaremaa Spa Hotelsi müügi- ja turundusosakonna juhataja Frey Christian Fernelius, et kuna andmed pidevalt muutuvad, ei saa praegu veel väga täpsetest arvudest rääkida.

“Ütleme nii, et me tunneme nendest numbritest suurt rõõmu ja eelseisva suvega on meil seotud väga suured ootused,” ütles ta. “Loodame, et peagi käivituval hooajal on meie kolme maja (hotellid Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss – toim) täitumus suur.”

Ferneliuse sõnul ei võimalda tal broneeringute kohta täpsemat teavet anda reisi- ja turismivaldkonna eripära. “Asi on selles, et siin mängitakse nn kvootidel, mis tähendab seda, et reisikorraldajatel on reserveeritud teatud hulk tubasid,” selgitas ta. “Kuid kas kõik need toad õnnestub ka müüa, selgub hiljem. Seetõttu ma ei saagi praegu suviste broneeringute täpset arvu teile öelda, sest olukord muutub siin iga päevaga.”

Müügiosakonna juhataja lisas, et lootust ja põhjust optimistlik olla annab ka see, et eeloleval suvel on Saaremaa Spa Hotels mitme suurema kultuuriürituse – ooperipäevad, merepäevad ja kammermuusikapäevad – koostööpartnerid. “Näiteks ooperipäevade ajaks on meil hotellid praegu juba täielikult välja müüdud,” märkis ta.

Ratsionaliseerimine ja paindlikkus

Jaanuaris kirjutas Äripäev online, et Saaremaa Spa Hotelsi haldava AS-i Kuressaare Sanatoorium nõukogu otsustas koondada 22 inimest ja sulgeda talvel mõneks ajaks kordamööda kõik kolm hotelli.
Küsimusele, kas maailmas vohav majanduskriis on ikkagi ka nende tegevust mõjutanud ja kas on tulnud kokkuhoiu nimel töötajaid koondada, vastas Fernelius: “Ma ei eita, koondamisi on olnud, kuid mina eelistaksin pigem rääkida majandustegevuse tõhustamisest ja selle ratsionaliseerimisest.”

“Teate, igal asjal on oma head ja halvad küljed,” jätkas ta. “Võtame näiteks kas või selle majandussurutise. Ka siin on oma hea pool, sest inimesed hakkavad mõtlema selle üle, kuidas majandamise efektiivsust tõsta.”
Siinkohal tõi Fernelius näiteid oma kodumaa Soome lähiajaloost, kus 1990. aastatel, vahetult pärast külma sõja lõppu, oli samuti väga suur depressioon. Tookord seisid paljud firmad valiku ees – kas sulgeda uksed või mõelda selle üle, kuidas olemasolevaid vahendeid ratsionaalsemalt ja tõhusamalt kasutada.

“Kui nüüd teie küsimuse juurde tagasi tulla, siis tuleb silmas pidada, et meie klient koondamiste tagajärjel kuidagi ei kannataks. Klient peab ikka saama parima, kvaliteetseima ja efektiivseima teenuse,” kinnitas Fernelius. “Seega sunnibki majandussurutis mõtlema, et kas neid asju saaks kuidagi tõhusamalt korraldada ja et kas meil ikka on nii palju inimesi vaja.”

Oluline on töötajate koolitamine

Fernelius tõi taas kohe näite oma tegevusvaldkonnast – ühest kvaliteethotellist, kus hommikusöögil teenindab ligi 150 inimest vaid üks klienditeenindaja. “See inimene töötab kokana, tegutseb saalis, peseb nõud. Teeninduse tase pole aga langenud ja tehtud töö eest saab see inimene ka väärilist tasu.”

“Loomulikult on meil tulnud [majanduskriisi tingimustes] inimeste arvu vähendada, kuid toonitan veel kord, et minu arvates seisneb küsimus eelkõige äritegevuse ratsionaliseerimises,” jätkas Fernelius. “Meie teeninduse tase pole seepärast alanenud, et inimesi on veidi vähemaks jäänud. Kuid samas ei tasu unustada, et ratsionaliseerimisega peab alati kaasnema olemasolevate töötajate ümberõpe ja koolitus.”

Aktiivsem tegevus lähivälismaal

Rääkides turundusest ja klienditeenindusest, märkis Frey Christian Fernelius, et majandussurutis on sundinud neid selles osas korrektuure tegema ja uusi ideid rakendama. “2008. aasta andmetel oli Saaremaa majutusturust ligi 75% meie käes. Et seda taset säilitada ja majanduskriisist tulenevaid negatiivseid tagajärgi kompenseerida (eriti puudutab see kodumaise ehk eesti klientuuri vähenemist), oleme viimasel ajal tõhustanud oma tegevust lähiturgudel.”

Saaremaa Spa Hotelsi turundusjuhi sõnul on kogemus näidanud, et praegustes oludes ei mängi reklaamindus enam niivõrd suurt rolli. “Tähtsam on jõuda inimestele lähemale, nendega rääkida, oma teenuseid vahetult tutvustada.”

Kuna lõviosa Kuressaare spaade klientuurist moodustavad aga soomlased (Saaremaa Spa Hotelsi klientuurist koguni ligi 70%), on ettevõte endale Soomes leidnud koostööpartnereid ja asutanud seal isegi oma esinduse, Saaremaa Spa Hotels Finland.

“Tänapäeval on inimeste elutempo väga kiireks läinud ja seetõttu pole klientidel sageli lihtsalt piisavalt aega, et erinevatesse kohtadesse helistada,” rääkis Fernelius. “Ent nüüd on meie soome klientidel vaja teha sealsele müügikonsultandile vaid üks telefonikõne ning kõik probleemid saab kiiresti ja operatiivselt lahendatud. Kuna neil seal Soomes on soetatud ka oma buss, mis kliendid otse Kuressaarde toimetab, on lahendatud ka transpordiküsimus.”

Juba lähitulevikus on Saaremaa Spa Hotelsil kavas taolist teenust rakendada ka teistel lähiturgudel – eelkõige Rootsis ja Lätis. “Pole mõtet minna kaugemale enne, kui lähematel turgudel on kõik vajalik tehtud,” märkis Fernelius.

Peamine takistus – ebakindel ja kallis transpordiühendus

Raskendavaks asjaoluks turistide Saaremaale toomisel, mis samas ka ettevõtte konkurentsivõimet pärsib, pidas Frey Christian Fernelius ebakindlat ja liiga kallist transpordiühendust. “Olen alati öelnud, et turisminduses on võtmeküsimuseks punktist A punkti B jõudmine,” selgitas ta. “Võtame näiteks siinse parvlaevaühenduse – lausa absurdne on, et bussi ülevedu mandrilt Saaremaale on palju kallim kui sellesama bussi vedu Helsingist Tallinna.”

Ferneliuse sõnul kaotab ettevõte just liiga kalli transpordi pärast konkurentsis Pärnu spaadele. “Iga päev saame signaale, et klientide jaoks on teenus liiga kallis ja et kas oleks võimalik hinda alla lasta, kuna Pärnus on kõik palju soodsam,” rääkis ta.

Teine raskendav asjaolu on ebakindel lennuühendus, sest praegune vedaja polevat just kõige usaldusväärsem partner. Siinkohal tõi Fernelius ühe näite: möödunud sügisel lõpetas Estonian Air ootamatult lennuühenduse Stockholmiga, kuigi alguses lubati, et ühendus jätkub ka talveperioodil. “Meil olid aga reisikataloogid juba trükitud ning osa reise oli juba ka välja müüdud. Ja siis äkki polegi enam lennuühendust!” oli ta nördinud.

Lisaks olevat praeguse Tallinna ja Kuresaare vahelise lennuühenduse probleemiks ka lendude pidev hilinemine, nende ärajäämine ning lennuplaanide kooskõlastamatus. “Näiteks mul endal on Kuressaarest Helsingisse sõites tulnud Tallinna lennujaamas istuda ligi seitse tundi!” märkis Fernelius.

Kõigist neist probleemidest on Saaremaa Spa Hotelsi müügi- ja turundusosakonna juhataja rääkinud ka vastavate ametnikega. “Näiteks hiljuti rääkisin parvlaevahindadest raekojas toimunud Baltic Cruise’i presentatsioonil, kus viibisid maavanem ja veel mõned tähtsad Saaremaa ametiisikud,” lausus Fernelius.

“Nemad laiutasid vaid käsi ja ütlesid, et kõik lepingud on sõlmitud ja kehtivad, ning seepärast pole ka enam võimalik midagi ette võtta. Säärane oli nende lihtne vastus, kuid peab ju aru saama, et lepinguid saab muuta ka nende kehtivuse ajal, eriti kui selleks on tekkinud pakiline vajadus.”

Print Friendly, PDF & Email