Muinsuskaitse talgupäev: vaatamisväärsused korda! (1)

Muinsuskaitse talgupäev: vaatamisväärsused korda!

MAALINN PUHTAKS: Tööhoos on Valjala valla kultuurinõunik Anne Auväärt.

Laupäeval peeti kogu Eestimaal järjekordset talgupäeva. Muinsuskaitsjad kutsusid eestlasi käsi külge panema 200 kultuuriväärtuslikus paigas. Saare maakonnas oli talgukohti 12 ning ehkki osalejate arv võinuks kohapealsete korraldajate arvates suurem olla, sai ära tehtud hulk tööd ning talgulised said koju kaasa viia lisaks rahulolule tehtu üle ka rõõmsa meele.

Talgupäeva eesmärgiks oli kutsuda inimesi üle Eesti osalema kultuurimälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade korrastus- ja heakorratöödel. Valjalas talgulisi kaemas käinud endine peaminister Mart Laar tunnistas, et ehkki temast muud abi ja toetust talgupäeval ei olnud kui läbikäimine ja vaatamine, oli päev ilus ja tegi hinge soojaks.

“Olen sedasama muinsuskaitse tööd omal ajal hästi palju teinud ja on tore, et seda edasi tehakse, ikka selleks, et Eesti oleks ilus, hoitud ning see, mis on Eestimaal kaunis, oleks ka korras,” ütles Laar Oma Saarele.

Valjalas korrastasidki paar-kümmend aktiivset kohalikku elanikku maalinna ümbrust ja läheduses asuvat 3 km pikkust matka- ja terviserada. Valla spordiorganisaatori Ene Kase juhendamisel moodustatud grupid lõikasid maalinnal asuvat võsa ning rehitsesid ja tasandasid hakkepuiduga kaetud terviserada, mis tulevikus ka valgustuse saab.

Talgute peakorraldaja Valjala vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas suure töö tegemise üle, sõnades siiski, et lootis rohkem näha noorte osalemist. Kell 10 alanud heakorratööd lõppesid kella kolme ajal pärastlõunal.

Talgupäev tõi uusi teadmisi

Leisis talgupäeva kureerinud valla arendusnõunik Andres Jalakas tunnistas küll, et rahvast oli oodatust vähem, kuid Pamma linnuse paigas Kooljamägedes sai siiski plaanitud tööd tehtud. “Keegi, kes kohale tuli, ei kahetsenud,” märkis Jalakas. Sama tõdes ka Sõmera seltsingu juhatuse liige Aime Haamer.

Sõmeral käis töö Mõnnuste kirikuvaremetes. “Kiriku trepi saime korda,” kiitis Haamer, “Kui varem oli see oksasodi ja kive täis, siis nüüd on võimalik seal ka käia.” Haameri sõnul on see kindlasti esimene samm kunagise kiriku renoveerimisele.

Kuid Haamer tõi välja ka talgupäeva omaette väärtuse. Nimelt rääkis preester Andreas Põld talgulistele ka kohaliku kiriku ja koguduse ajaloost ning inimesed said teada fakte, mida nad enne ei teadnud.

“Tuli välja, et siin on olnud omal ajal üle kümne kooli,” avaldas Haamer, lisades, et kindlasti on viimane aeg elavate käest veel ajalugu uurida, sest praegu on olemas veel inimesi, kes toonase kogudusega seotud – kes seal ristitud või leeris käinud. Mõnnuste kirikutorn tõmmati Haameri sõnul maha 1941. aastal ning 1953 lõpetas kohalik kogudus oma töö – kuna paik oli nõukogude sõjaväe valduses.

Päris paljude talgupaikadega on kohalikel ka suuremad plaanid. Lisaks Mõnnuste kiriku taastamisele kavatsetakse kaugemas perspektiivis näiteks Valjala maalinna juurde ehitada külastuskeskus, valli jalamile püstitada kiviheitemasin, rajada palkidest piiramistorn ning veel mitu keskaegsele linnusele iseloomulikku atraktsiooni. Valjalas peaks külastuskeskus valmis saama 2013. aastal.

Ilusad paigad korda ka külalistele näitamiseks

Mart Laari arvates on positiivne, et kohalikud vaatamisväärsused, mis on ka meie turismimagnetid, saavad korda. “Eks tegemist jätkub ka neisse paikadesse, kuhu need talgud ei jõudnud,” usub ta. “Samal ajal on oluline, et Eestis suudetaks turismi mõtestatult arendada. Et turiste ainult ei toodaks kuskile, vaid nendele inimestele suudetaks ka midagi pakkuda, midagi näidata,” avaldas Laar, kelle sõnul on oluline mujalt tulnuile näidata midagi sellist, mis on just sellele piirkonnale oluline.

“Kui võrrelda turistide voogusid Saaremaal ja seda, kuidas nende pealt teenitakse, muu arenenud maailmaga, siis on see ikka võrreldamatu,” märkis Laar. Tema sõnul ei pea olema külastuskeskused üldse tohutult suured ja kalli raha eest ehitatud majad, vaid võivad olla ka tunduvalt tagasihoidlikumad, kuid mõtte ja sisuga tehtud. Sellised, kuhu inimesed hea meelega informatsiooni saamise eest oma raha jätavad.

“Siin on ikka palju mõelda ja teha,” tõdes Laar, tuues näitena võõrkeelsed raamatud, mis Saaremaa eri paikadest saada on. “Vaatasin, et Sõrves on sealsetest militaarobjektidest ainult Lätis välja antud venekeelne uurimus. Samal ajal on kindel, et igal pool maailmas seisaks sellises kohas rivis viies keeles samasugusel alusel tehtud trükiseid. Neid ostetaks. Eesti saaks tuntumaks, Saaremaa saaks tuntumaks ja kasu oleks mõlemapoolne,” sõnas ta, märkides, et Eestis ei osata ikka veel turisti käest raha küsida.

“Kui turist juba tuleb, siis tema mentaalne valmisolek oma rahast lahti saada on täiesti olemas. Näiteks Kaalis, mida on küll kohapeal arendatud, on arenguruumi veel palju, eriti kui vaadata, mis on mujal maailmas tehtud samasuguste müstiliste kohtadega.” Laari sõnul me ise tihtipeale ei usu legendide võimu, kuid kui see on selle piirkonna lugu ja kui inimesed sellesse kohapeal usuvad, siis on võimalik ka midagi ära teha.

Tulles tagasi talguteema juurde, märkis Laar, et tema arvates on mingi väike plõks viimastel aastatel Eestimaal käinud – selliseid koostegemisi ja koosolemisi on rohkem saanud. “Käid külades ja kuuled, et midagi on jälle tehtud, midagi on paika pandud, on hästi aktiivseid ja hirmus toredaid külaseltse, kus ma olen esinemas käinud,” kiitis ta, lisades, et see on just see Eestimaa, millest tema on unistanud.

“See vahe on tohutu, kui sa näed, et kohapeal on see koostegemise vaim olemas, siis see kant kohe muutub ja väga positiivselt.”

Rita Loel, Ivika Laanet

Print Friendly, PDF & Email