Pressiülevaade: Medvedev Putini kõrval – “esimese leedi” rollis

Kuna täpselt aasta tagasi astus ametisse Venemaa praegune president Dmitri Medvedev, pühendas välisajakirjandus sellele tähtpäevale rohkesti kirjutisi. Lehed märkisid, et kuigi uus riigipea on 12 kuud ametis olnud, võib seda perioodi siiski iseloomustada kui “Putini üheksandat valitsemisaastat”.

Veel rõhutati, et Medvedev mängib enamasti vaid tseremoniaalset rolli, ning seda, et ta soetas endale blogi, kutsus üles reformidele ja on mõjukatele ajalehtedele intervjuusid andnud, nimetavad mitmed analüütikud vaid “žestideks”. Tõsi, on ka vastupidiseid seisukohti.

Kas president Medvedev ikka juhib riiki? (Does he Rule?) – sellise küsimuse esitas raadiojaama The Free Europe, Radio Liberty vaatleja Robert Coalson. “Vähemalt seni võib öelda, et tema valitsemise lugu on kahe mehe lugu, märkis autor irooniliselt (The story of Medvedev’s presidency, at least so far, is the story of two men).

Samas raadiosaates esinenud ajakirjanik Maša Gessen oli aga veelgi sarkastilisem. Ta ütles: “Õigem oleks öelda, et Putin on president ja Medvedev on tema “esimene leedi”. Teisiti ei saaks loogilist pilti üles ehitada, sest Medvedev mängib peamiselt tseremoniaalset rolli, tal lubatakse vaid humaanseid žeste teha.”

San Francisco ülikooli politoloog Andrei Tsõgankov oletas aga, et praegu näevad venelased Medvedevis Putini mantlipärijat ja austatud inimest. Lisaks soetab president endale Venemaa valitseva eliidi hulgas uusi toetajaid, tehes panuse eelkõige mõjukatele juristidele ja intellektuaalidele.

Samas oli kõnealuses raadiosaates esinenud seltskond mõnes küsimuses ka üksmeelel: Venemaa riiklikud struktuurid olid ja on jäänud läbipaistmatuteks ning seepärast on raske midagi prognoosida. Medvedevi peamiseks saavutuseks pidasid saates esinenud eksperdid seda, et möödunud aastal tegi ta riigi põhiseaduse osas mitu muudatusettepanekut, nende hulgas ka presidendi ametiaja pikendamise kuni kuue aastani.

Varem on analüütikud väitnud, et de facto oli selle sammu taga Putin.
Politoloog Tsõgankovi arvates sõltub tandemi Putin-Medvedev saatus majanduskriisi kulgemisest. Kui kriis ei tekita tõsiseid sotsiaalpoliitilisi ebastabiilsusi, võib Mededev edukalt töötada ametiaja lõpuni (2012. a) ja võib juhtuda, et ta koguni parandab oma renomeed ning kandideerib uuesti.

Sõltumatu analüütik Andrei Piontkovski lisas omalt poolt, et tegelikult on riigi majandusolukord palju halvem, kui Kreml sellest aru saab. Tema sõnul ootab Putin vaid positiivsete ilmingute välgatust, et sel ettekäändel Kremlisse naasta, nagu see algselt oligi kavandatud.

Lõppes Putini üheksas valitsemisaasta (Putin’s Ninth Year in Power), kirjutas USA majandusväljaande The Wall Street Journal arvamusrubriigis Kremli praeguste võimukandjatega suures tülis olev poliitik ja tuntud maletaja Garri Kasparov. Tema arvates pole režiimi iseloom pärast seda, kui presidendiks sai uus inimene, põrmugi muutunud, ehkki Moskva kõrgseltskonnas on moes rääkida kõikjal toimunud muutustest ja liberaliseerimisest.

Kasparov kirjutas: “Medvedevi žestidele ei järgne mingeid reaalseid samme. Seetõttu võibki öelda, et Venemaa liigub endiselt Putini kursil – rõhumise ja röövimise teed… Sotši linnapea valimised näitasid selgelt Kremli soovi sokutada valitavatele ametikohtadele vaid talle meelepärased inimesed.”
Maletajast poliitik on seisukohal, et tarbetute ja pompoossete ehitiste rajamisega valmistumaks 2014. aasta olümpiamängudeks kaasneb paratamatult riigikassa vahendite massiline röövimine ja raiskamine.

Siinjuures teab Kasparov väita, et Sotši olümpia ettevalmistusteks kulutab Venemaa ühtekokku 15 miljardit dollarit. Võrdluseks olgu ära toodud, et 2010. a Vancouveri olümpia eelarve olevat jäänud vaid kahe miljardi dollari piiresse.

Kasparov oletab, et erimeelsused Putini ja Medvedevi vahel on tõenäolised, kuid need ei teki kõlbelisel pinnal: “Me oleme juba piisavalt näinud – nad mõlemad on demokraatia vaenlased, vaba konkurentsi ja mõttevabaduse vaenlased.”

Vastupidise oletusega, et Medvedev jätab ajalukku oma jälje, tuli välja Briti vasaktsentristliku väljaande The
Guardian vaatleja Jason Corcoran. Tema sõnul on jõudude tasakaal Kremlis vahetumas ja on saabunud nn glasnosti ajastu. “Hiljuti tegi Medvedev terve rea lausa hämmastavaid žeste, tulles vastu avalikule arvamusele, ning sel nädalal vihjas ta, et pehmendab neid poliitilisele tegevusele kehtestatud piiranguid, mis võeti vastu tema eelkäija Vladimir Putini võimu ajal,” on artiklis öeldud.

Ettepanek alandada parteidele kehtestatud 7-protsendilist valimiskünnist, kavatsused võtta vastutusele need poliitikud ja jõustruktuuride esindajad, kes on seotud mitmesuguste skandaalidega – kõik see on lootustandev, arvab Corcoran. Samas möönab autor aga, et enne kui Venemaa “suveräänse demokraatia tsentraliseeritud ja autoritaarne süsteem puruneb”, tuleb vallutada mägesid.

“Ja ikkagi on Kremlis tunda, et võimu tasakaal on kaldumas liberaalsete poliitikute poolele,” jätkas The Guardiani vaatleja. Nii näiteks võeti hiljuti tagasi aserahandusministri Sergei Stortšaki vastu suunatud süüdistused (talle heideti ette 44 miljoni dollari vääral eesmärgil kasutamist, paljud asjatundjad väitsid aga, et süüdistusel oli poliitiline taust – toim).

Pealegi suutis rahandusminister Aleksei Kudrin läbi suruda eelarve suured kärped ja seda jõuministeeriumide vastuseisust hoolimata. Lisaks on president Medvedev regulaarselt kohtunud erinevate ühiskondlike organisatsioonide esindajatega, sh ka inimõiguste kaitsjatega.

Print Friendly, PDF & Email