Kuke mündiaare ja Salme muinaslaev Kuressaare linnuses

Kuke mündiaare ja Salme muinaslaev Kuressaare linnuses

UUDISTAMAS: Kuke aarde 947-st mündist on Saaremaa muuseumis praegu väljas 275, neist üks on pärit isegi Monacost.

Eile Kuressaare linnuses toimunud ajalookonverentsil esitleti kohalolnuile kaks aastat tagasi Kaarma vallas Kuke külas leitud mündiaaret ning läinud aasta sügisel Salmel avastatud muinaslaeva esimest rekonstruktsiooni.

Saaremaa muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas rõhutas, et praegusel muinsuskaitsekuul on tal meeldiv rääkida mündiaarde leidnud ehitustööliste vastutustundlikust ja teadlikust käitumisest. “Pärast aarde väljatulekut võttis ehitustööde juhataja spetsialistidega ühendust ja tänu sellele saamegi seda nüüd edaspidi meie muusemi külastajatele eksponeerida,” lausus ta.

Kuke külast leitud aardes on ühtekokku 947 münti. Eile Kuressaare linnuses avatud väljapanek koosneb 275 mündist. Peamiselt on mündid pärit Rootsist, kuid rohkesti on ka Madalmaade, Saksa ja Poola päritolu münte. On ka üks Monaco taaler.

Kõige vanem münt pärineb aastast 1609 ja kõige hilisem aastast 1708. Asjatundjad on seisukohal, et ilmselt peideti mündiaare Põhjasõja ajal, kui kardeti Vene vägede rüüsteretki. “Pärast aktiivse sõjategevuse lõppu tuli aga laastav katk, mille tagajärjel külad tühjenesid, ja nii see varandus sinna peidikusse ligi kolmeks aastasajaks jäigi,” selgitas Rikas.

Kuke mündiaare konserveeriti ja määratleti Tallinnas. Eksperdid hindasid selle väärtuseks miljon krooni. Sellest summast läks pool leidjate vahel jagamisele.

Salme laeva esimene mudel

Kuressaare linnuses oli eile veel võimalik kaeda esimest väljapanekut Salme muinaslaevast ja sellega koos päevavalgele tulnud leidudest. Tartu ülikooli arheoloog Marge Konsa ütles kommentaariks, et tegemist on Salme laeva esimese mudeliga. “See on vaid meie esimene tõlgendus,” rõhutas ta. “Mis tüüpi see laev tegelikult oli, selle väljaselgitamine seisab meil veel ees.”

Samas võib aga kindlalt öelda, et laev pärineb 7. sajandist pKr, sest puud, mida laeva ehitamiseks kasutatud on, olid langetatud ajavahemikus 600–670.
Arheoloog Andres Tvauri lisas, et kuna tegemist on nn eelviikingiajaga, mille kohta on arheoloogilist materjali nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas väga vähe, teeb see asjaolu Salme leiu erakordselt tähtsaks.

Marge Konsa tõi välja veel ühe huvitava fakti. Ta ütles: “Kuigi Salme leiu materjal on väga Skandinaavia-pärane, võis laev ise vabalt olla siinset päritolu. Seda kinnitavad laevaneedid, mis väljakaevamiste käigus leiti – nende valmistamise stiil on omane Läänemere idakaldal elanud inimestele.”

Arheoloogi sõnul kaldub ta eeldama, et kuna tegu on matusega, võis laev väga vabalt olla kohalikku päritolu, kuid mehed, kelle luustikud sealt leiti, võisid olla võõramaalased. “Mehed hukkusid siin ja nende surnukehi ei viidud siit ära,” selgitas ta oma mõtet.

Lisaks muinaslaeva mudelile võib Kuressaare linnuses vaadata veel Salmelt leitud muistseid tööriistu, relvi, tarbeesemeid ja muinasaja hasartmängu “Sõdurid” ning tutvuda selle reeglitega.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et Salme muinaslaeva praegust väljapanekut võib veel näha tänase päeva (s.o laupäev) jooksul. Kuid juba lähitulevikus on muuseumil kavas avada muinaslaevale pühendatud püsiekspositsioon.

Print Friendly, PDF & Email