Muhu uudised: Põle santi ilma, oo paljast viletsad riided

Muhu uudised: Põle santi ilma, oo paljast viletsad riided

 

Maavalla koja listi jõudis üks appikarje pealkirja all “Valitsus tahab müüa eestlase hinge”. Lugu, mise autor muretseb eestlaste ükskõiksuse pärast Eestimaa metste väljamoa pankadele mahamüümise kohja pealt.

Üleskutse mõjus nagu äratuskell. Olli ehk taris sõukest meest, kis asjast kindi hakkaks, inimeste keele tõlgiks ja siis uieste päevakorda võtaks. Igapäevastest uudistest ep pane änam kõike tähele. Kangeste palju oo müra tühja-tähja üle ja see nüristab tähelepanu. Nõnnasamma, kut linnas tänavavalgustuse käe ep näe inimesed tähist taevast.

Mets oo üks rahvuslik rikkus. Kaua kasvab, pakub lohutust ja varju. Soarde peal paistab meri küll rohkem silma, koa tuuline meri nagu viimasel aal, ikka armas ja oma. Üks mandrilt Muhuse kolin noorik reakis, et ainumas asi, mis tatta sii esteks segas, olli tuul. See puhus just kogu aeg kuskilt. Aga sellega arjus ää, nüüd ep pane änam tähelegid.

Meite külas reagiti vana juttu ühest perenaesest, kelle mees jähi väga kauaks merele. Taal põlle talve külmaga muud üle jään, kui küttis toasoja soamiseks ahjus ää ühe oma aida. Küll ma selle üle mõtlesi, et kuidas siis ikka sedasi sai. Et kasvõi mine metsa nagu vaenelaps muinasjuttus ja korja agu piisi alla aamiseks.

Mõni voasta tagasi sai sorteeritud vanu pilta. Ühe pildi peal olli seesamma kõnealune omaküla talu paistmas üle lage välja. Ühtegid puud es oln nähe, mõned jändrikud kadagad ja nee koa pisi-illuksed. Läksi siis küsima, kust sõuke pilt ja miks ikka ühtegid puud põle.

Vanad inimesed siis seletasid, et kulla laps – siis põlegid palju puid ju Muhus oln. Paljast laged väljad. Pallasmaa küla nimigid tulle sellest, et sii olli paljas maa, kus mitte midagid es taha kasuda. Küttepuid toodi kaugelt, ega’s see peranaine nalja pärast oma aita põle ää põletan.

Eks me ole Muhus ikka see va mereriik, nüüd oo juba väheke metsa koa keskel moad ja väheke tuulevarju saare eareskid. Noored hakkajad mehed tahtvad uieste uisku ehita. Nee oo sõuksed mehed, et lubavad ja tegavad koa. Ilma suurema kärata ja valmis…

Muhu muuseumis avati mineva reede Tooma talus, Juhan Smuuli sünnikodu, uus väljapanek kirjaniku elust ja loomingust. Sellesamma päeva õhtast avati Muhu Põhikoolis Muhu Muuseumi osa võtmisel läbi viidud rahvusvahelise tekstiilipärandiprojekti INEXTEX lõpunäitus. Sellekorra oo nähe Rootsi Västernorrlandi maakonnamuuseumi kogude põhjal valmistat asjad, mise oo projektis osalen muhu noorikud valmis tein. Näitust soab voatamas köia kõikidel maikuu teisibestel ja reedestel päevadel.

Meeletuletuseks, et imemassinate võistlus oo tulemas. Seoses lastekaitsepäevaga korraldab Muhu Noordekeskus Muhu Motoringi eestvädamisel laupa 30. mail järjekordse imemassinate võistluse. Küsige Paavo Aaviku või Arnek Grubniku käest üle ja meisterdage omad vigurid kenaste valmis. Lumemöllu sihes peetud Sünnipäevaralli läks kangeste kenaste ja nüüd tuleb kordus-üritus.

Noordekeskus oo muidu paergus kindi, vahel peab koa noorde juhataja ja kamandaja vähe hinge tõmbama ja ehk mängagid soama.
Pühabe sai emadepäeva peetud. Ma ole mõteln, et emadepäe oo järjekordselt üks suhteline mõiste. Pidu soavad pidada ikka kõik. Igal inimesel oo ema. Aga ükskid noorik ep soa emaks ilma lapseta – läbi lapse soabkid ühest noorikust ema. Nõnna et vähemaste mo jaoks oo see päe koa lastele tänu ja tähelepanu jägamise päe.

Laupa 23. mail oo Muhus Liival Muhu restorani kaubahoovis tulemas Kevadlaat. Ikka tulge kõik ostma ja müüma ja selle kohe soab ligemalt järele küsida Arvo Vaga käest. Platsimaks oo müüjatel – kena pisike taimeste ja käsitöö müüjatele ja veel pisem pensionäridele.

Jällegid jääb soovida, et taevataet ikka kenad ilma jägaks, siis oo kauplejatel mõnusam ja naeratus tuleb kergemini palge peale. Ostjatel ja voatajatel põle koa kanged külmavalu taris, see aab joosma ja siis põle änam aega rinki voadata.

Muidugid reagitse palju sellest, et põle santi ilma, oo paljast viletsad riided.

Olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email