Ühe pika teekonna lõpusirge (1)

Ühe pika teekonna lõpusirge

 

Neli aastat tagasi alguse saanud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine Saare maakonnas, mida rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, on jõudnud lõpusirgele. Juba käesoleva aasta lõpuks peaks kõikjal lõppema torustike paigaldamine, kuid puhastite rajamise või juba olemasolevate puhastite rekonstrueerimisega loodetakse ühele poole saada 2010. aasta lõpuks.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Ain Saaremäel ütles, et kõnealuse projekti eesmärgiks on Euroopa Liidu keskkonnaalastest direktiividest tulenevate nõuete täitmine.

“Meie maakonna elanike jaoks tähendab see aga seda, et projektiga liitunud 14 omavalitsuse (välja on jäänud vaid Laimjala ja Torgu vald – toim) suuremad asulad saavad korraliku vee- ja kanalisatsioonitorustiku, euronõuetele vastava joogivee ning ka korralikud puhastusseadmed,” selgitas ta.

Praegu käivad torustike paigaldamise ehitustööd maakonna 13 omavalitsuse suuremates asulates.
Vaid Ruhnu saarel pole koppa veel maasse löödud. Saaremäeli sõnul on hilinemise põhjuseks väikesaare keerulisem logistika.
Lisaks tuli Ruhnu puhul ette võtta ka muudatus: alguses oli sealses projektis kirjas vaid veetorude paigaldamine, kuid tänaseks on Ruhnu vallal valminud arengukava, kus on selgelt öeldud, et Ruhnu vajab ka kanalisatsiooni.

Mis puutub Saaremaa ja Muhu 27 asulasse (vt kaarti), siis praeguse seisuga on neis kõigis enam kui pool kavandatud töödest tehtud ja veel selle aastanumbri sees peaksid vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamistööd ka lõpule jõudma.

Kaevamistööd võib pikaks ajaks unustada

Küsimusele, kas pärast ehitustööde lõppemist võib kindlalt väita, et kõnealuse projektiga haaratud asulates saavad kõik kinnistud juurdepääsu vee- ja kanalisatsiooniteenusele, vastas Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Illar Noot: “Eranditeks võivad olla asulate äärealadele jäävad ja väga eraldi seisvad kinnistud, kus torustiku väljaehitamine vaid ühe majapidamise jaoks läheks üleliia kulukaks. Näiteks Kuressaare puhul piisab selliste kinnistute üleslugemiseks ühe käe sõrmedest.

Seega võib öelda, et linnas saab 99,9% kinnistustest juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile.”
Noot lisas, et pärast seda võime nii suured kaevamistööd, nagu praegu käsil on, pikaks ajaks ära unustada.

Linnatänavad turismihooajaks korda

On loomulik, et säärase suuremahulise ehitustööga kaasnevad alati korratus ja ebameeldivused. Nii näiteks on Kuressaare puhul viimasel ajal palju räägitud lõhutud ja tolmavatest tänavatest.
Illar Noot: “Millegi pealt tuleb meil ju lõivu maksta ja seekord pidime maksma, et saaksime suuremahulise projekti tehtud hästi lühikese ajaga. Siinjuures võib aga inimestele lohutuseks öelda, et praegu käivad viimased ehitustööd veel vaid Tuule ja Komandandi tänaval ning taastamistöödega on juba alustatud.”

Noot andis ka lubaduse, et maikuu jooksul, st suure turismihooaja alguseks peaksid asfalteerimistööd linna peamistel tänavatel lõpule jõudma. “Tõsi, võib juhtuda, et mõne tänava taastamine lükkub edasi juulikuusse,” täpsustas ta.

Häiriv hais peaks kaduma

Lisaks vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamisele on Kuressaare Veevärgil kavas maakonna mitmes asulas reoveepuhastite rajamine või olemasolevate puhastite rekonstrueerimine.
Vastavad riigihanked praegu veel käivad ja nagu eelpool märgitud, kavatsetakse töödega ühele poole saada hiljemalt 2010. aasta lõpuks.
Mis puudutab Kullimäel asuvat 1980. aastate lõpul valminud ja 2000. aastal rekonstrueeritud linna reoveepuhastusjaama, siis selle kaasajastamiseks andis riik eraldi juurde veel 60 miljonit krooni.

Illar Noot märkis, et kuigi seni on ka olemasolevate seadmete abil suudetud reostusnäitajad kontrolli all hoida, siis lähitulevikus on olukord muutumas uute piirkondade (näit Laheküla küla) lisandumise tõttu.
“Praegu on kõik meie reostusnäitajad viimase piiri peal,” selgitas ta. “Samas on linna reoveepuhasti projektvõimsus juba ületatud. See omakorda tähendab, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemi koormuse kasvu korral väljuksid reostusnäitajad kindlasti kontrolli alt. Siit ka vajadus Kullimäe puhasti rekonstrueerimiseks.”

Kunagi jäi rahaliste vahendite puudumise tõttu lõpuni välja ehitamata mudatöötlus. Praegu on osutunud võimalikuks ka mudatöötlusega (ja sellest tingitud haisuga) seotud probleemid lahendada.
Täpsustuseks nii palju, et reoveesette kaasaegsemaks töötlemiseks rajatakse Kullimäe puhastil lähema pooleteist aasta jooksul mesofiilne reaktor anaeroobseks stabiliseerimiseks.

Maakeeli lahti seletatuna tähendab see seda, et juba lähitulevikus peaks jääkmudast tulenev ebameeldiv hais meie kõigi jaoks olulisel määral vähenema.
“Alatasa on meilt küsitud, millal te saate selle uue puhasti valmis ja kas siis see hais väheneb,” märkis Illar Noot, lisades: “Ütleme ausalt, ma ei tea reoveepuhastit, mis absoluutselt ei haiseks.”

“See tähendab, et päris nulliks ei saa me seda haisu kunagi, kuid pärast puhasti rekonstrueerimist ja uue tehnoloogia kasutusele võtmist läheb olukord märgatavalt paremaks küll.”

Abita poleks suutnud

Kuressaare Veevärgi juhatuse liikmed Illar Noot ja Ain Saaremäel möönsid, et viimasel ajal on käimasolevate ehitustööde tõttu nende aadressil palju kriitikat tehtud – et miks kõik korraga ja nii suures mahus ning kas pole siin tegu linnavalitsuse või kellegi teise salaplaaniga.

“Samas ei tasuks unustada, et tegemist on ikkagi euroliidu tagastamatu abi toel läbiviidava projektiga, kus on oma tähtajad ja tingimused,” rääkis Noot.
“Ütlen ausalt, et ainult omarahastamise ja laenude abil poleks me seda kõike ette võtta suutnud, sest sellisel juhul oleks meie pakutava lõppteenuse hind tarbijale üleliia kõrgeks kujunenud.”

 


 

Peagi lõpulejõudev projekt

Läänesaarte alamvesikonna ja kanalisatsioonisüsteemi 1. alamprojekt – Saare maakond.
Heakskiitva otsuse võttis Euroopa Komisjon vastu juba 2005. aastal.
Projekti kogumaksumus on 265 miljonit krooni, millest 80% tuleb euroliidu ühtekuuluvusfondilt, 10% projektiga liitunud kohalikelt omavalitsustelt ja 10% Eesti riigilt (keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu).

29. juunil 2004. a kirjutasid 14 Saare maakonna omavalitsust alla aktsionäride lepingule, mille alusel said lisaks Kuressaare linnale AS-i Kuressaare Veevärk aktsionärideks ka Muhu, Orissaare, Pöide, Leisi, Valjala, Pihtla, Kärla, Kaarma, Mustjala, Kihelkonna, Lümanda, Salme ja Ruhnu vald.

Töödega alustati 2005. a novembris. Kuna algselt väljakuulutatud üks suur kogu maakonda hõlmav hange ülikõrge pakkumishinna (u 700 milj kr) tõttu luhtus, korraldati mitu väiksemat hanget.
Ain Saaremäel: “Mitme hanke korraldamine võimaldas pakkujate hulka suurendada ja kaasata nende hulka ka väiksemaid firmasid. Tulemuseks oli pakkumishinna langus, mis tähendab, et kõigi valdade puhul jääme algselt kavandatud eelarve piiridesse.”

Ka on hinnatasemele soodsalt mõjunud ehitusbuumi lõppemine.
Praeguse seisuga on projekti elluviimisega seotud kümmekond firmat, kellega on sõlmitud üle 20 lepingu. Tööd on kavas lõpetada hiljemalt 2010. a lõpuks. Viimase etapis rajatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhastid.

Print Friendly, PDF & Email