Mõttetalgud mõtlevale kodanikule (8)

Mõttetalgud mõtlevale kodanikule

 

Mõttetalgutest on juba möödas ligi kaks nädalat. Need, kes osa võtsid, on saanud järele mõelda ja ideid ellu kutsuma hakata. Need, kes osa ei võtnud, jälgivad üsna tähelepanelikult kõrvalt. Mitte kõigil, aga mõnel vähemasti on kahju, et ei tulnud.

Kõik ei ole vaid tarbijad

Kuu aega enne mõttetalguid toimunud visioonikonverentsil tõdes sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin, et eestlasest on saanud tarbija ja meie ühiskonnast tarbimisühiskond, kus kodaniku huvi piirdub suuresti maksumaksmisega. Riik pakub teenust, meie võtame. Haigla osutab terviseteenust, koolid osutavad haridusteenust, politsei turvateenust. Ja meie muudkui tarbime ja maksumaksjana ootame, ise riiki rohkem panustamata, et teenuste-toodete kvaliteet oleks laitmatu.

Mõttetalgutest võttis osa 11 000 inimest, kelle hulgas oli ligi 400 saarlast. Need inimesed ei taha olla ainult tarbijad ja näevad, et on asju, mida saab ja tulebki ise teha. Et väikestest muutustest saavadki alguse suured asjad, mis meie eluolu parandavad. Ja mis kõige toredam, neid asju saab koos oma kogukonnaga ka ellu viia.

Ma pole veel üheltki mõttetalguliselt kuulnud, et 1. mail mõtlema tulemine oleks mahavisatud aeg olnud. Ideed, mida www.minueesti.ee ideepangast lugeda saab, on suurepärased näited sellest, kui palju häid mõtteid meil tegelikult on ja kui palju tuntakse puudust just koos tegutsemisest.

Kogukonna tugevdamiseks ongi vaja pisut algatust ja inimesi

Näiteks Orissaare mõttekojas loodi meililist Orissaare ümberkaudsetele, et nad saaksid operatiivsetel teemadel kiirelt suhelda. Sul on sügisel liiga palju õunu – saada listikaaslastele teade laiali ja kutsu nad korjama. Pea kõigis mõttekodades üle Saaremaa andis tunda, et infovahetust ja kooskäimist on juurde vaja ning leiti palju häid lahendusi.

Samas, kuidas teha Orissaarest Ida-Saaremaa keskus? Orissaare omavalitsuse, elanike ja suvekodusid omavate inimeste abiga saaks valmis teha isegi ujula ja palju muud, kuuldus mõttekojast. Torgu mõttekojas oli üheks teemaks, et kohalikud poisid tahaksid koduvallas palli mängida. Selleks saab ju hästi remonditud, aga õpilasteta põhikooli võimlat kasutada. Piisab, kui keegi ukse paar korda nädalas lukust lahti keerab.

Laimjala – probleem vallas ringi hulkuvate koertega. Pildistame koerad üles ja teeme neile kaelarihmade külge nimesildi koos omaniku nimega. Pöide valla kogukonda ühendab pärast mõttetalguid muuhulgas see, kui hakkajad mehed panustavad oma masinate ja jõuga kas või vanemate inimeste peenramaade hooldamisse.

Avatud ruumi meetod

Tähelepanuväärne on ka seik, et pea igas mõttekojas leiti vähemasti üks asi, mida kohe pärast mõttetalguid või suve jooksul kokku tulles töötalgute korras ära teha. Kindlasti oleks korrastustalguid mõnel pool niikuinii tehtud, aga sedakorda sattusid tegijate hulka ka need, kes tavaliselt nina ukse vahelt välja ei pista või kooskäimisest lihtsalt ei tea.

Küll koristati koos matkaradasid, sadamaid, ehitati linnupuure või riisuti puhtaks külaväljak. Ja mitmel pool otsustati teha järelmõttetalgud. Ilma Minu Eestita, päris omaalgatuslikult, aga näiteks avatud ruumi meetodit kasutades, sest selline ajurünnakuviis tõestas ennast nii saarlaste hulgas kui ka mandrimaal. Kuressaare ametikooli kojavanemate sõnul õigustas avatud ruumi meetod end lausa nii palju, et seda tasuks tundides kasutama hakata.

Kaasa lõid nii vallajuhid kui ka suvesaarlased

Saaremaa mõttetalguid iseloomustas teinegi tendents: kohale oli tulnud suur hulk suvesaarlasi. Pea iga kojavanem rääkis, et nende mõttekotta astusid sisse päris võõrad näod, kes osutusid aga kohalikest teemadest niivõrd huvitatuks, et isegi pärissaarlased olid üllatunud.

Tunnistame või ei, kõrvaltvaataja pilk on igas olukorras abiks ja see on ju super, kui sinu külas elab kas või suviti inimene, kes ka tahaks kogukonna arengusse oma panuse anda. Suvesaarlastel paistis ka selle üle mure olevat, et nad pole kohaliku elu-oluga piisavalt kursis ega tea, mida suvekoduvallas vaja teha. Lahenduseks jällegi omavaheline suhtlus, kas või interneti abil.

Mõnesse mõttekotta olid kohale tulnud ka omavalitsuste juhid-töötajad. See on hea märk, kui vallavanem või volikogu esimees näitab üles huvi kogukonna selliste soovide vastu, mis igapäevaselt valla tööpõllule ei kuulu. Veel parem, omavalitsuse töötaja on nõus nende elluviimisesse kas või kätepaariga panustama või miks mitte volikoguski kaasa aitama. Kodanikualgatus ei välista poliitikat ega poliitika kodanikualgatust, ka siin saab koos tegutseda.

Üritus läks korda

Niisiis on Eestis üks seltskond inimesi, kes ei ole ainult tarbijad, vaid on nõus oma aega ja oskusi panustama, et kodumaast saaks selline riik, kus üksteisest hoolitakse ja ollakse selle nimel nõus koos tegutsema.

Kuigi eestlane, saarlane kohe eriti, on väga individualistlik ja vastutaks parem üksi kui koos naabriga, hakatakse aru saama koos tegemise väest.
Ma usun, et mõttetalgud läksid korda. Kohale tulid õiged inimesed ja mõeldi välja tuhandeid häid ideid, et Eestit paremaks muuta.

Kes ei usu või tahab mõne mõtte elluviimisel kaasa lüüa, sel tasub minna Minu Eesti ideepanka ja väljapakutud ideid lugeda. Mina sain igatahes kinnitust, et igas eestlases on peidus terve ports häid mõtteid ja päris palju on neid, kes ei taha ainult tarbida, vaid ka omajagu headust toota!

Print Friendly, PDF & Email